põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine. Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige
surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised, Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h. poolhaagised või liikurmasinad. TSN Vedelsõnnikut võib laotada: Tsn mudel on eelkõige mõeldud suurepinnaliste karjamaade · põllu pinnale - pindlaotus, hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks tavaliselt ketastega, ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega! Niidukeid on · mulda või rohukamarasse sisseviimisega. võimalik varustada Y teradega või vasaratega
häid tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks. 3.3
Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt langemisel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. 15 · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse
tulemusi on saadud isegi langemiskõrgustel kuni 8 meetrit. Vajadusel lasta betoonil langeda kõrgemalt kui 3 meetrit oleks soovitav sellest eelnevalt informeerida betoonisegu projekteerijat. Kõrgelt lange- misel säilib siiski pindade kvaliteedi halvenemise ning õhumullide tekke oht pinnal. · Kuna ITB segus on suurel hulgal lisandeid, võib betooni kivinemise algus venida, seda eriti madalatel temperatuuridel. Kui aga kivinemine on alanud, toimub see kiiresti, millega peab arvestama suurepinnaliste põrandate tasandamisel ja viimistlemisel. · Värske betooni hooldamine ja viimistlemine tekitab tööde ajastatuse probleeme: põrandale võib esialgu tekkida kõndimist mittetaluv koorik, mis ei ole veel viimistletav. · Kivinenud betooni tuleb hooldada samamoodi kui tavalist vibreeritavat betooni. Häid tulemusi on saavutatud pinna lihvimisega päev-kaks pärast valamist. Hiljem osutub see betooni suure tugevuse tõttu raskeks. 17 5
pidevalt liigutakse või mille hooldamiseks kasutatakse raskeid masinaid. Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad tema sobivust selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema soovitatavateks põhikomponentideks liiv- ja möllpinnased; mineraalosa soovitatav osatähtsus on 50 … 60 mahuprotsenti. 6.1.2. Tallamiskindel murupinnas Suurepinnaliste pargimurude, kortermajade siseõuede, intensiivses kasutuses olevate haljasalamurude jms rajamiseks tuleks kasutada mõnevõrra jämedama fraktsiooniga kasvupinnast, mis säilitab oma füüsikalise struktuuri hoolimata raskemate hooldusmasinate ning tallamise survest. Kuna selliste kasvupinnaste veeläbilaskevõime on suurem ning veesidumisvõime vastavalt väiksem, on nad põuakartlikumad kui näiteks üldotstarbelised pinnased, mistõttu kastmisvajadus on märksa suurem
satu sügavamale. Külm vesi mõjub valu vaigistavalt ja hoiab ära turse tekke. Vee temperatuur peaks olema ca 20 ºC, alla 15 ºC juures tekib täiendav külmakahjustus. Jahutamine peaks kestma ca 10 kuni 15 minutit. Kuni 30 minutit pärast õnnetuse toimumist on veel mõtet alustada jahutamist. Järelpõlemise protsess toimub hüppeliselt. Alles siis, kui nahakiht on purunenud, jätkub protsess järgmise kihi juures. See peatatakse jahutamisega. Suurepinnaliste põletuste korral peab valima lühema jahutusaja, sest patsiendi alajahtumist tuleb tingimata vältida. Sellele viitab algav külmavärin. 581 Enne transportimist kaetakse põletushaav mittekleepuvate steriilsete sidemetega. Eriti sobivad geelisidemed. Geelisidemete eeliseks on see, et need kaitsevad veel kuivamise eest ja reguleerivad soojuse äravoolu. Puuduseks on aga lühike säilivusaeg ja kõrge hind. Võib kasutada ka põletusgeeli ja steriilseid linasid.
annaabi.ee 
