3 Mikroskoobid jagunevad projekteerivateks klassikalised OM, XRM, TEM, PEEM jt, skaneerivateks SEM, STEM, SPM, SPEM, konfokaalne skaneeriv mikroskoop jt. Mikroskoobi ehitus: alus nõgus peegel või lamp, mille abil reguleeritakse vastav valgus. Objektiiv ja okulaar, vajalik eseme suurendamiseks. Okulaarid on 7,10 või 15 kordse suurendamisega. Objektiivlääts- 8 ja 20 ( ka 40 ja 100 ) kordse suurendamisega. Kogusuurendus võrdub, okulaari suurendused korda objektiivi suurendused. Mikroskoobi alusel paikeb enamasti, kas nõgus peegel või lamp. Valgusmikroskoobi töötamiseks vajaminevat valgust saab just nende abil. Juhul, kui mikroskoobil on peegel, tuleb see paigutada nii, et valgus kas väljast või ruumisisesest valgusallikast satuks mikroskoobi vaatevälja. Juhul, kui valgusallikas, asub esemelaua all, piisab selle sisselülitamisest ning peeglit ei ole tarviski. Eseme
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut
vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises otsas, selles, mis on suunatud vaadeldava objekti poole. Nii objektiiv kui okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7, 10 või 15 kordse suurendusega. Objektiivläätsed on enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt võid lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad okulaari ja objektiivi suurendused omavahel. K Kujutise tekimine - Liitmikroskoop Hea siis kui on vaja suurendusi rohkem kui 10x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile Liit mikroskoop Infoallikad www.miksike.ee http://www.slideshare.net/chryssy/rakuteooria-kuju http://www.staff.ttu.ee/~/urka/mauk/03_VALGUSM http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/actio Raamat ,,Revolutsioon Optikas" S.Tolansky Ja veel mõned dokumendid(neid ei saanud
Duaalhinnangute analüüs. Yi väärtused ehk Shadow price väärtused annavad teada, kuidas muutuks kogukasum, kui antud ressurssi piirkogus suureneks ühe ühiku kohta. Antud juhul me näeme, et puuvillariie lisameetri kohta saaksime 0,20 EUR lisakasumit, täitematerjali lisameetri kohta saaksime 2,01 EUR lisakasumit, karusnaha lisameetri kohta saaksime 0,27 EUR lisakasumit ning plüüsi lisameetri kohta saaksime 0,28 EUR lisakasumit. Ressursside kasutamise tabelis on olemas ka lubatavad suurendused ja lubatavad vähenemised (+ ja -). Need suurused on ka määratud ressursside ühikutes ning tähendavad seda, kuidas saab muuta ressursse koguseid rohkemaks või väiksemaks nii, et säiliksid optimaalsus ja kõik ülesande nõuded. Toon näide täitematerjali lubatavatest muutustest. Selle koguse lubatav suurenemine on 249,88m. See tähendab, et saame piirkogusele liita 249,88m või vähem, et saada lisakasumit 2,01 EUR iga liidetava meetri kohta. Samas võime aga ka väheneda seda kogust
8. Milline poleerimisviis annab kõige siledama pinna optilises metallograafias? Peenpoleerimise viis, sest erinevalt jämepoleerimisest kasutatakse sel juhul veel peenemaid abrasiive (kuni 0,05 m) karvasel riidel. (NB! Pole 100% kindel kas see vastus on õige!) 9. Milline suurendus on mikroskoopia ja makroskoopia piirjooneks? Suurendust umbes 50x. 10. Millised on optilise metallograafia lähedased meetodid? · SEM võimaldab paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), suuremat sügavusteravust (ebatasasem pind), elementide kvalitatiivset mikroanalüüsi. · EPMA võimaldab elementide kvalitatiivset ja kvantitatiivset mikroanalüüsi. · TEM võimaldab palju paremat lahutusvõimet (suuremad suurendused), nõuab spetsiaalst ettevalmistatud proovi, elementide poolkvantitatiivset mikroanalüüsi, mikroalade kristallograafilist informatsiooni. 11. Millised on optilise metallograafia piirangud?
pilte on ju ennegi maalitud. 4. Naivistid pärinevad sageli kõrvalistest kohtadest, kus pole võimalik kunsti õppida. 5. Eelistasid maalida elu enda ümber peod, töörahva elu, isegi poe- ja söögikohtade sildid. Piltide meeleolu on tihti naljakas ja lõbus. 6. M.Chagall ja J.Miro 7. Paul Kondas, Lembit Sarapuu 8. Popkunst tekkis 1950. aastate keskel Ameerikas, püüdeks kunsti lähendamine laialdasele vaatajaskonnale, ,,populaarne". 9. Roy Lichtenstein hiiglaslikud suurendused koomiksitest. 10. Andy Warhol jaotas oma maalid väikesteks ruutudeks, milles kordusid ühesugused kujutised, mis tuletavad meelde filmilinti. 11. Claes Oldenburg 12. Fotorealism kui inimestele meeldib nii täpselt ja tõetruult maalida, siis kas me peame alati kõige vajalikkust arvestama. Foto on foto ja maal on maal. Kaks erinevat kunstiliiki, las eksisteerivad rahus. 13. Kunst ei saa ennast kunagi ammendada. Tulevad uued da Vincid ja Rubensid, ehk
Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on olemas, sest koordinaadid on mõõdetud teatud täpsusklassiga, mis vastab ALATI mingile mõõtkavaklassile; on määratud lähtematerjalide TÄPSUSEGA; on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb omakorda mõõtkavaklassist. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 24. Mis on topoloogia? Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 25. Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse?
kiiritatakse läbi elektronkimbuga. Seejärel tekivad objektist suurendatud kujutise elektronläätsed. Elektronmikroskoop suurendab uuritavaid objekte sadu kordi tugevamini kui valgusmikroskoop. 22. Rastermikroskoobi tööpõhimõte. Rastermikroskoobiga teravustatakse elektronkiir elektronläätsedega objekti pinnale mikrotäpiks. Rida-realt hakkavad kallutuspoolid hälvitama kiirt üle terve objekti pinna. Selle mikroskoobi suurendused ei küüni elektronmikroskoobi omadeni, kuid annab sügavusteravuse ja kujutised tunduvad ruumilised. 23. Tunnelmikroskoobi tööpõhimõte. Tunnelmikroskoobi puhul skaneerib objekti pinda üliteravaks söövitatud metallteravik. Selle seadme põhimõte meenutab veidi merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teraviku viimisel objektile väga lähedale hakkab sellest kiirgama elektrone ja tekib külmemissioon. Seda põhjustab kvantmehaaniline tunneliefekt. 24
See z5 = (-1 + i)2 + i = -i tähendab, et objekti mõni detail on sarnane objekti kui tervikuga. Tagakaanel ... oleval pildil ongi Mandelbroti fraktal ja selle järjestikused suurendused. Paneme tähele, et selle jada punktid ei satu koordinaatide alguspunktist kuigi kaugele (leia nende kompleksarvude moodulid!). Ka järgnevatel piltidel on kujutatud mõned fraktalid: Kui aga võtta algväärtuseks c = 1 + i, siis saame jada esimesteks liikmeteks z0 = 0 z1 = 0 + (1 + i) = 1 + i z2 = (1 + i)2 + (1 + i) = 1 + 3i z3 = (1 + 3i)2 + (1 + i) = -7 + 7i z4 = (-7 + 7i)2 + (1 + i) = 1 - 97i z5 = (1 - 97i)2 + (1 + i) = -9407 - 193i
Optilised riistad: luup- on lühikese fookuskaugusega positiivne lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. Kui ese asub täpselt läätse fookuses, siis kujutis tekib lõpmatusse. Nurksuurendus avaldub sel juhul valemiga: ,kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem. Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni. Enamasti suurendus 10x. Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. Mikroskoop- võimaldab näha väikesest objektist (objektidest), mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist. Koosneb kahest optilisest süsteemist- objektiivist ja okulaarist, mille omavaheline kaugus on märksa suurem, kui fookuskaugus. Suurendus keskmiselt 1000x. Teleskoop- võimaldab vaadelda kaugel asuvaid esemeid
b. On sest: koordinaatide täpsus=mõõtmise täpsus, on määratud lähtematerjalide täpsusega, on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb mõõtmiste klassist. 37. Mis on topoloogia? a. Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid. b. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine). 38. Nimetage topoloogia parameetrid. a. Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid) i. Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke, ei tohi ristuda, peab puutuma, peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte) ii. Sisulised (okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg
410 Sotsiaalkindlustustoetused 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010 4102 Mittesotsiaalmaksutuludest makstavad pensionid, pensionilisad 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010 ja -suurendused (a) 414 Presidendi ametipension (a) 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010 450 Sihtotstarbelised eraldised 7 570 000 7 570 000 0 0 0 0 7 570 000
silmaläätse keskpunkti läbivate kiirte vaheline nurk. Suuremale nurgale vastab suurem kujutis. Mikroskoop on riist väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoope võib jaotada optilisteks mikroskoopideks, elektronmikroskoopideks ja teravikmikroskoopideks. Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Mikroskoobi suurendus võrdub objektiivi ja okulaari suurenduste korrutisega. Suurendused on märgitud nii objektiivile kui okulaarile, näiteks: 10 x. Optiliste mikroskoopidega võib saada suurendusi kuni 2000 korda ja eristada detaile, mille mõõtmed on suuremad kui 200 nm. Väiksemate detailide vaatamist segab valguse difraktsioon. Sellepärast kasutatakse suuremate suurenduste ja parema lahutusvõime saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse
annaabi.ee 
