wikipedia.org/wiki/Sinine_sild) 1955. aastal tööd alustanud Peterburi metrool (vt foto 4) on 5 liini kogupikkusega 112,54 km ja 65 jaama. Peterburis on viis raudteejaama: Baltijaam, Laadoga vaksal, Moskva vaksal, Soome vaksal jaVitebski vaksal. Foto 4. Metroo (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Metro_SPB_Line1_Avtovo.jpg) Peterburi reis kooli alguses oli huvitav ja samas ka ebatavaline vaheldus. Peterburg iseenesest on suur linn paljude vaatamisväärsustega. Väga hariv oli näha suurehitisi ja Venemaale iseloomulikku arhidektuuri. Peterburg on tõeline turismimagnet oma vaatamisväärsuste ning rikkaliku ja kõitva ajalooga. Meelde jäi linna südames voolav Neeva jõgi, mille kallastel asuvad maailma suurimad muuseumid ja kirikud. Reisile andis palju juurde väga päikeseline ja soe selle aasta september. Kindlasti külastan ma veel kunagi Peterburgi ja siis varun rohkem aega, et minna Ermitaazi, lihtsalt niisama nautida kohalikku elu ja vaadata suursugust linna.
o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid. Hävitati suurehitisi losse, teatreid. See on aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed. Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku. Kirikute juurde asutati kloostrid kus elasid mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid. Kirikute juurde asutati koole, kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala-
Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Zwinger Dresdenis Pärisbarokk: skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate
Arhitektuur Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise Third level Fourth level
Arhit. mujal Euros Prantsusmaa. Selleks ajaks oli valmis louvre loss. Hakati kaunustama selle läänefassaadi. Barokki võimsaimaks näiteks on Versailles´i loss Pariisis. Hakati muutma ehitisi ümbritsevat loodust ilusamaks kui ta oli. Pügati põõsaid, palju skulptuure paigutati parkidesse, teed tehti sirged. Nii loss kui park olid hiiglaslikud. Saksamaa. Saks. oli üle elanud 30.a-se sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti Austrias. Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hol. ja Saks. eeskujul ehit. Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehit. oma naisele Kadrioru lossi. Skulptuur Itaalias. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini "Apollon ja Paphe". See kujut endast mehe ja naise kuju
,,Päikese kuningas" Louis XIV käsul rajatud suurejooneline lossi- ja pargikompleks on olnud eeskujuks paljudele valitsejatele kogu Euroopas. Lossi suhteliselt vaoshoitud välisilmele vastandusid luksuslikud, toretsevad siseruumid. Kujunditeks pügatud puude- põõsastega ja mustritena mõjuvate lillepeenardega park tähistas prantsuse stiilis pargikujunduse sündi. Saksamaa ja Austria. Saksamaa oli üle elanud 30-aastase sõja. Mõlemas riigis hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Parkides olid purskkaevud. Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hollandi ja Saksamaa eeskujul ehitati Venemaale Talvepalee. See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehitada oma naisele Kadrioru lossi. Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780
Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Arhitektuur Saksamaal Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate
Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. 3 Arhitektuur Saksamaal: Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksamaa oli üle elanud 30. aastase sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti oli ka Austrias. Arhitektuur Eestis: Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Barokk skulptuur Barokkarhitektuuri juurde kuulus lahutamatult ka skulptuur
Viikingiaeg - ühiskond Naise tähtsust näitab seegi, et naised lasid valmistada ja naistele valmistati ruunikive. Naine võis abielu lahutada. NAISTE JA MEESTE SUURIM ERINEVUS TULENEB VÕIMALUSTEST VÄLJASPOOL KODU, MIDA MEESTEL OLI ROHKEM. Viikingiaeg - ühiskond Orjasid oli palju sõjavangid, orjade lapsed, teatud kuritegu ja lunaraha saamiseks orjastatud kristlased. Orjad tegid talutöid, nn viikingite suurehitisi ja naisorjasid kasutati ära seksuaalselt, sest orjaga ei rikutud abielu. Orjasid pandi isandale/emandale surres kaasa. Mõnikord läksid nad vabatahtlikult, mõnikord vägivaldselt, lootuses saada isandaga samasse surmajärgsesse meeldivasse kohta. Viikingiaeg - ühiskond Vabasid inimesi oli palju: kaupmehed, sõdalased, jahimehed, põllumehed, vabadikud, teenijad, rentnikud, käsitöölised. Viikingiaeg - ühiskond
väljaminekute kärpimine. Ei toonud edu (olukord muutus halvemaks). Deflatsioonipoliitika vastu oli Briti majandusteoreetik Keynes (1936): majanduskriisi jätkumise põhjuseks on vähenenud tarbimine (töötutel pole ostujõudu). Nõiaringist pääsemiseks riik peab sekkuma majandusse (nt riigipoolne töövõimaluste pakkumine töötutele). Selles vaimus tegutsesid mh Roosevelt ja Hitler. Natsi-Saksamaal: riik juhib majandust Majanduspoliitika: 1) Riik rahastas avalikke suurehitisi (riigimaanteede, lennuväljade, staadionide jne ehitamine alates 1933. aastast). 2) Relvastumine (relvatööstus). Raha saadi siseriiklike sundlaenudega. Palkade ja hindade reguleerimine kardeti inflatsiooni. Taotleti rahvuslikku isemajandamist. Väliskaubanduse reguleerimine, vaid asendamatute kaupade importimine. Kapitali väljaveo keelustamine. Omamaise põllumajanduse toetamine: kesksuurte talude rajamine (erbhofid) ja doteerimine riigi poolt.
annaabi.ee 
