lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab katteplaat (katteleste, tektumileste), kus eristatakse nelikkeha (corpus guadrigeminum), mis koosneb kahest paarilisest moodustisest: ala- ja ülakünkast (colliculus inferior et superior). Alumised künkad kätkevad endas juhteteid, mis on seotud kuulmisfunktsiooniga. Sisekõrvast saabuvad närviimpulsid suunatakse sünapsitesse alumistes küngastes, mille kaudu nad edastatakse suurajusse. Ülemised künkad on seotud nägemisrefleksidega. Sinna saabuvad närviimpulsid silmadest, alumistelt küngastelt, nahast, suurajust. Närvikiud, mis lähtuvad ülemistest küngastest suunduvad silmaliigutajanärvi, plokinärvi ja eemaldajanärvi tuumadesse, samuti seljaaju ülemisse osasse. Seal kontakteeruvad nad motoneuronitega, mis kontrollivad silmi ja pead liigutavaid lihaseid. Anne-Ly Padrik HT-16
aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja lektori poolt halvasti näitlikustatud loeng) soodustab suikumist. · Retikulaarformatsioonistst lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on inimese motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. · Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine.
Selgitage mõistet TASAKAALUELUND ehk vestibulaaraparaat (kus asub, millest koosneb) ● Sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. Selle sees olev vedelik, endolümf, liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Tasakaaluelundi tunderakud on tundlikud keha lineaarsele liikumisele. F: Vestibulaaraparaadis tekkinud erutus juhitakse väike- ja suurajusse, sealt elunditesse, et säilitada kere tasakaal (kere, jäsemete, kaela ja silma lihaste kaudu). ● Sisekõrva kilelabürindis on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud - need piirkonnad on AMPULLIHARJAD, endolümfikotikestes peaaju kõvakesta all on TASAKAALUVÄLJAD. Need koos moodustavad TASAKAALUELUNDI e vestibulaarelundi. Milline aju osa on kõige rohkem tasakaaluga seotud? ● Väikeaju CEREBELLUM
suunduvad ja sealt lähtuvad närvikiud, samuti talamusse suunduvad ja sealt lähtuvad kiud saadavad retikulaarformatsiooni rohkesti kõrvalharusid. Viimaste kaudu saab retikulaarformatsioon rohkesti närviimpulsse, kuid saadab samas ka ise signaale nii ülenevatesse kui alanevatesse juhteteedesse. Sel viisil reguleerib retikulaarformatsioon alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, vegetatiivsete elundite talitlust; ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse.
juhteteed aga eesväätides ja külgväätide mediaalsetes osades. Peamised ülenevad juhteteed, mille vahendusel inimene teadvustatult tunnetab oma keha ja ümbritsevat keskkonda on spinotalaamkulgla, sirekimp (Golli kimp) ja talbkimp (Burdachi kimp). Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Spinotalaamkulgla suunab talamuse kaudu suurajusse eelkõige nahas paiknevatelt retseptoritelt lähtuvaid signaale. Lateraalne spinotalaamkulgla juhib peamiselt valu- ja temperatuuriaistingutena tajutavat informatsiooni. Primaarsete neuronite kehad on spinaalganglionites. Nende funktsiooniks on närviimpulsside juhtimine keha perifeersetes osades paiknevatelt retseptoritelt seljaaju tagasambasse, kus nad on sünapsite vahendusel ühenduses lülineuronitega. Viimased omakorda omavad sünapseid sekundaarsete neuronitega seljaaju hallaines.
paljudest erinevatest piirkondadest. RF ül: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF-st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Valgeollus mood Aksonite kimbud, mis on tänu müeliintuppedele valget värvi, KNSis mood juhteteid, mis suunavad
saabuvad aferentsed närvikiud paljudest erinevatest piirkondadest. RF peamised ülesanded: *reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid; *visuaalsed, akustilised ärritajad, vaimne tegevus stimuleerivad RF-ni, hoiab meid erksana, soodustab TP konsentratsiooni (signaali monotoonsus soodustab suikumist. RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv)
annaabi.ee 
