sündinud 8.mail 1938 Paides) on eesti filminäitleja. Lõpetas aastal 1959 Tallinna Draamateatri õppestuudio. Ta on mänginud umbes 50 filmis. Eve Kivi töötab Kanal2 reklaamitoimetuses. Osales tõsielusarjas ,,Dzunglistaar". Filmirolle: · 1956 ,,Tagahoovis" · 1958 ,,Esimese järgu kapten" · 1959 ,,Vallatud kurvid" · 1961 ,,Ohtlikud kurvid" · 1969 ,,Viimne reliikvia" · 1971 ,,Don Juan Tallinnas" · 1972 ,,Väike reekviem suupillile" · 1994 ,,Tulivesi" Videoklippe: http:// www.youtube.com/watch?v=AUE5X_bljsU&feature= http://www.youtube.com/watch?v=DDQXANhEQ38 Koostas: Carolyn Grents, 10A
ei kirjutaks, on ta ikka artistlik, elegantne ja vaimukas. Eeskätt Vetemaa nimega seob kriitika nn lühiromaani tekke, ja tema lühikesed (alla 100 lk) teosed annavad tõepoolest psühholoogilise intensiivsuse ja tähenduslike detailide hoolika valikuga saavutatud faktuuri tiheduse poolest romaani mõõdu välja. Vetemaa proosaloomingu tuuma moodustab viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile" (1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Tsükli puänteerib kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971 / 1972, ilmunud 1987). Tsükli sees toimub liikumine psühholoogilisest realismist üpris vormiteadliku modernismi suunas. 2
,,Noored autorid I" 1962.aastal, millele järgnes luuletuskogu ,,Lumesõda" (1966). Vetemaa luulet iseloomustab sisu-ja vormiuudsus, artistlik sõnakasutus, irooniaga segatud huumor, optimism ja intellektuaalsus. Vetemaa on Eesti kirjandusse toonud lühiromaani zanri. See on mahult jutustus, sisutiheduselt romaan, iga sõna, episood on hoolikalt valitud. Läbimurdeks suurde kirjandusse said lühiromaanid ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967) ja ,,Väike reekviem suupillile" (1968). Lühiromaanides käsitleb ta karjerismi, mugandumist, süütunnet ja kõlbelist allakäiku elu piirsituatsioonides. Vetemaa 1970.-90.aastate proosaloomingut iseloomustavad nimetatud probleemid teisenenud oludes. Teostes domineerib tegelaste psühholoogiline sisevaatlus vaheldumisi publitsistlike elu-ja olupiltidega, autori vaatepunkt on sageli iroonilis-humoristlik. Aeg-ajalt püüab ta ka jõuda inimese psüühika süvakihtideni. 1970
laulupeod" (2015). 21. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa (1936-2017) följetonistliku proosa algataja. ,,Häälemurre" (1962) sulaaja luule, optimistlikke toonid, lõbus värsilooming. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel: Kõige otsesemalt ühiskonda sekkuvad romaanid ,,Monument" (1965) satiirilise koega, ja ,,Pillimees" lühikese romaani efekt. Kinnise ruumi romaanid: ,,Väike reekviem suupillile" mudel, kuidas inimsuhteid konsentreeritult edasi anda. Ja ,,Munad hiina moodi" (1969) haiglaromaan. 4 esimest lühiromaani moodustab reetmise tsükli. ,,Munad hiina moodi" on ka surm reedetud. Teistmoodi kirjutama, avalöök: ,,Kalevipoja mälestused" (1971) liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas. Mitte ainult vastasseis nõukogude võimu ja vana esteetikaga, vaid rahvuslikult oluliste
2004 Sinetavad kaugused – valikkogu. o 1983 Pilvede vörvid o 1987 Vaikuse vallamaja o 2011 Tasandikkude helinad Võib öelda, et ta on justkui pisiproosameister. Kui tahta mingit läbilõiget lühiproosast saada,siis see tuleb ka just 2004. aastal ilmunud teose kaudu. VIII loeng Enn Vetemaa (s. 1936) 1962 Häälemure – luule 1965 Monument 1966 Lumesõda -- luule 1967 Pillimees 1968 Väike reekviem suupillile o 1968 Illuminatsioonid 1969 Munad hiina moodi 1971 Kalevipoja mälestused o 1972 Õhtsöök viiele o 1974 Püha Susanna ehk Meistrite kool o 1975 Jälle höda mõistuse pärast o 1976 Roosiaed 1977 Hõbedaketrajad – üsna realistliku põhjaga, aga mingit tänuväärse tekstide peegeldamise efekti loob see, et see on filmiromaan. Romaanis tehakse filmi Rummu Jürist. Hõbedaketrajad
Tavaliselt paigutab ta tegelased mingisse ekstreemsesse situatsiooni, milleks pakuvad muu hulgas materjali kriitilised perioodid Eesti lähiminevikust: maailmasõda, Saksa okupatsioon, stalinism, st sotsiaalne absurd. Tulemuseks on freudismisugemetega psühholoogiline analüüs tegelasesiseselt vaatepunktilt, kasutades minajutustuse vormi. Vetemaa proosaloomingus on olulisel kohal viiest lühiromaanist koosnev tsükkel: ,,Monument" (1965), ,,Pillimees" (1967), ,,Väike reekviem suupillile" (1968), ,,Munad hiina moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan - ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971/1972) ilmus 1987. Lühiromaanis ,,Pillimees" on minajutustajaks andekas, kuid allakäinud luuletaja Ruuben Iilime, kes mööda õhtuse Tallinna tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismisajal toimunud sündmusi. Rahutult ringirändav jutustaja on
õpetaja. Reetmise lugu Tallinnas lohiseb tegelasega kaasa. Lähiminevikku ei saa kuhugi kaotada. Otsene stalinismi vastasus võimalik. Huvitavad lainetamised, 64-67 näeme, et tuleb ridamisi stalinismivastaseid teoseid, aga kui see 68. aasta sündmuste laine peale tuleb, siis stalinismi kriitika otseselt ei avaldu. Stalinist ei saa positiivset kangelased, aga varjatud rehabiliteerimine pärast 68.aastat algab. Teostele iseloomulikud see, et Vetemaa kasutab ruumimudelite abi. "Väike reekviem suupillile" 1968 - sõja lõpul 3 meest varjavad end kirikus Saksa võimu eest. Mudelite kasutamine iseloomulik tollases proosas. Vetemaa puhul laias laastus esimese järgu loomingus säilib realistlik põhi. Ei lase sellest algul lahti, aga neidsamu õhusolevaid võtteid haarab. "Munad hiina moodi" 1969 tegemist on haiglalooga. Väga väikesesse ruumi elu ja surm kokku surutud. Vetemaa ise öelnud, et Monumendist Munade hiina moodi moodustavad reetmise tsükli. Reetmise teema on oluline
annaabi.ee 
