eKr Kaarharf Pikiflööt Lauto Lüüra Trumm Salmei Trompeti-laadsed pillid Sisfrum Mesopotaamia Lüüra harf lauto rooviled topeltaulos raamtrumm Hiina kin 3000 eKr pipa erhu sansjan lauto flöödi-ja oboe-laadsed pillid suuorel e. seng / luuseng king kong kellad trummid taldrikud e. bood India samgita 2500 eKr sitar vina tanpura sarod tablad pilutrumm tümpsutorud kellad kulinad ksülofonid tünnikujulised põikitrummid pungi flöödid
Hiina rahvamuusika Kultuurist ● Üks vanemaid maailmas ● Muusikat peeti kõigi teaduste allikaks ● Muusika kaudu õpetati hiina rahvast Hiina asukoht maailmakaardil Hiina hümn Lähemalt Hiina muusikast ● Valdavalt ühehäälne ● Toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile - pentatoonikale ● Kuulub kokku luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ● On arenenud koos teatriga Hiina rahvamuusika pillid ● Sheng - suuorel ● Valmistatakse õõnestatud kõrvitsast Er-hu ● Viiulitaoline 2-keeleline pill Pipa ● lautotaoline neljakeelne pill Pekingi ooper ● Kujunes välja 18. sajandi lõpul ● Kasutatakse laulu, pillimängu, deklamaatsiooni, tantsu ja akrobaatikat Video Pekingi ooperist Hiina rahvamuusika tüübid ● Folk: Loodi umbes 700 aastat tagasi. ● Han: kõige populaarsem rahvusmuusika piirkonniti. Veel ka Tibetans, Uyghurs, Manchus ja veel tesigi.
Hiina Kristel Madisson 7.a Hiina Üldandmed o Pealinn : Peking o Pindala:9 597 000 km² o Riigikeel : hiina keel o Rahvaarv:1 376 049 000 (2015) o President : Xi Jinping o Peaminister : Lii Keqiang o Hümn : Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ Pillid o Erhu– keelpill, kahe keelega.Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. https://www.youtube.com/watch?v=L_K54nEqfSo&l ist=RDL_K54nEqfSo o Sheng- suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA o Pipa-4 keelega lautosarnane keelpill https://www.youtube.com/watch?v=JtrthXXmKgA Pillid Erhu: Sheng: Pipa: Religioon Hinnas puudub kindel religioon o Budism o Kristlik o Konfutsianism o Taoism Kõige levinum on Taoism Klassikaline muusika o Pekingi ooper https:// www.youtube.com/watch?v=4Kq-AS0B3ew o https://www.youtube.com/watch?v=rERvjIrkrRc
värvidel on oma tähendus : must tähistab aumeelsust, kollane kavalust, punane ustavust, sinine kõrkust ja julgust, valge petturlust. Hiina vanasõnagi ütleb:,, Mida sa ka ei tee, hea või halb on sulle näkku kirjutatud''. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester. Hiinas on taoismi usk. Minu arvates on usk muutnud muusikat ainult nii palju, et Inimesed Pekingi ooperis esindavadki kas siis head või halba (yin ja yang). Tuntumaid pille Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhukatse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keelne pill. Pipa- lautotaoline 4-keelne pill. Pekingi ooper Sheng Er-hu Pipa Kasutatud materjal: Google pildiotsing Õpik Töövihik
16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest.: sheng on positiivne meeskangelane, dan naistegelane, chou veiderdaja koomik, jing mees, kelle iseloomuomadused määratakse näogrimmi värviga. Pillid: Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keeleline pill. Pipa- lautotaoline 4-keeleline pill. Kuulsad muusikud ja heliloojad: Kuulsad muusikud ning heliloojad on näiteks: Tan Dun, Chen Yi, Bright Sheng ja Chou Wen-Chung. Hiinas tegutsevad heliloojad, kes kirjutavad läänelikku muusikat hiinapäraste sugemetega,
Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ning arenenud koos teatriga Pekingi ooper- kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist, balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat. Ooperi keskmes on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid) · Sheng- suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu · Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill · Pipa- lauatotaoline 4- keeleline pill Jaapan- Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi sintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism, eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7.
Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata. (Samast) Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). (Samast) LISAD Kasutatud materjalid (2013) Jaapani muusika http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika (4.03.15) L..Ambos (2014) Jaapani muusika https://prezi.com/orgnv2whldpz/jaapani-muusika/ (4.03.15) R.Jürima (2012) Jaapani muusika kuninga.parnu.ee/muusika/Jaapani%20muusika.ppt (4.03.15) A.Sepp, K.Sepp, A.Skuin „Muusika õpik 7. klassile“ (4.03.15)
Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi- muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). Valik erinevaid Shakuhachisid. POPMUUSIKA 8 Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo-kyoku ja inimesed ei naudi seda vaid kontserditel ja raadiost-telerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena.
Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). Moodne Jaapani muusika Popmuusika Jaapanlased naudivad ka paljusid erinevaid popmuusika liike. Kõige rohkem fänne on jaapanlaste seas nende endi kodumaisel popmuusikal. Seda kutsutakse kayo-kyoku ja inimesed ei naudi seda vaid kontserditel ja raadiost-telerist, vaid laulavad seda ka kodudes ja baarides karaokena. Kayo-kyoku peamised stiilid kujunesid välja hilistel 1910-ndatel ja läbi 1920-ndate.
Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). (2) Kokkuvõte Selles referaadis sain teada, et Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Mulle meeldis seda referaati teha, sest ma sain teada palju uusi ja huvitavaid fakte. Jaapani rahvalaulud on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega, näiteks kalastamine ja talutööd
Selle ülemises osas on neli auku ja alumises osas üks auk pöidla jaoks. Shakuhachil on oma muusikaline repertuaar. Sellel on oma koht ka No (üks traditsioonilise jaapani teatri vorme) orkestrites kus see tihti saadab kotot või shamiseni. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). Shakuhachi, Koto ja Shamisen AzuchiMomoyama periood (1573 1603) on tähtis paljude muusikariistade arengu poolest. Instrumendid Shakuhachi, Koto ja Shamisen saavutasid järgmisel Edo perioodil suurt populaarsust. Shakuhachit mängiti algselt Zenteenistustel ja oli rändavate budapreestrite lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachimuusikas
Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega. Trummid Gong(kõige tähtsam), king, kellad, taldrikud, Keelpillid Kin(7-keeleline, tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa(lautosarnane, 4 keelt), san- xian(bandzolaadne, kõlakorpus on kaetud maonahast membraaniga), er-hu(2 keelega poogenviiul) Puhkpillid trompet, flööt, topeltaulos, sheng(suuorel kõrvitsast põhjaga) India Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks. Veeda India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes. Rigveda Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria. Muusika aluseks oktaav, mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata
lemmikinstrument. Ehkki see flööt kujunes edaspidi vaid muusikute instrumendiks on tugevad religioossed soolod tähtsaks osaks shakuhachi-muusikas. Seda kasutati ka koos Koto ja Shamiseniga lihtsas puhtas muusikas ilma religioosse tagapõhjata. Peale shakuhachi on jaapanis ka teisi flöödi liike. Kõige tavalisemad (tehtud harilikult bambusest) on yokobue (flööt), ryuteki or kichiriki (seitsme auguga toru), Sho no fue (meenutab paani flööti, 10 kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). shakuhachi Rahvalaulud Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe. Vaid Okinawal on see veel ikka osa igapäevaelust. Suur hulk rahvalaule, mida praegu 9
annaabi.ee 
