Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suunat" - 9 õppematerjali

11 septembri terrorirünnakud
32
odp

11.septembri terrorirünnakud

● 9.03 lend number Kapitooliumi või 175 lõunatorni ja Valgesse Majja Lennunduses ● Kõik lennud USA ● Rahvusvaheline madriosas tühistati lennundus suunati ● Õhusolevatele tagasi,kas lennukitele anti Mehikosse või käsk maanduda Kanadasse ● Rahvusvaheline ● Välisriikide lennundus lennukitel oli 3 suunat,kas päeva keelatud Mehikosse või USA-s maanduda Kanadasse Hukkunud ● Hukkus 2996 ● 246 hukkus inimest lennukitel ● Kaasaarvatud 19 ● 2606 tornides ja kaaperdajat maapinnal ● 2011.tõsteti seda ● 125 Pentagonis arvu ● Jerry Borg suri 2010.aastal kopsuhaigusesse Ametlik seisukoht ● Pentagoni rammis ● Fotodelt on näha,et

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
Keskkonnakeemia kordamisküsmused ja vastused
6
docx

Keskkonnakeemia kordamisküsmused ja vastused

Osooni lisamine tapab kõik vees oleva. Siis lastakse tal settida, tehakse pidevalt kvaliteedikontrolli ja jälgitakse erinevate ainete sisaldust vees. Vee puhastam. ­ tehnoloogiliste protsesside kogum, mille ees on anda veele enne tarbimist nõudekohane kvaliteet. Kõigepealt looduslik vesi ­ suunamine veevärki ­ vee selitamine (vabastam kolloidosakestest) ­ idutustumine (vabastam mikroorganismidest, st haigusi tekitavatest pisikutest) ­ värvusetustamine ­ joogivesi. Kui veevärki suunat merevett, siis eelneb sellele ka magestam ja pehmendam. Mis on BHT? Bioloogiline hapnikutarve. Kolloidosakesed vees ­ osakesed, mis vees ei lahustu (savi, liiva osakesed). Jääb filtri pinnale.mida suurem kolloidosake, seda suurem peab ol filter. Millised tegurid võivad mõjutada veekogude pH-d? Ph näit. vee aluselisust ja happelisust. Loodus kannatab pigem happelist keskk-a ja madalamat Ph-d. Rabavesi on väga mineraalainete vaene ja madala Ph-ga

Keemia → Keskkonnakeemia
33 allalaadimist
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

end. tööt. ja eelm. konkurssides osalenud isikud. Nimet. tööt. tuntakse ning nende värbamis- ja valikukulud on seetõttu madalad. 3) Teiste org. tööt. - sh. konkur. tööt. ja kliendid. 4) Registreerit. tööotsijad e. töötud - töö võib kaot. ametialase sobim. tõttu, e/v teg. lõpet. või pii- ram. 5) Registreerimata tööotsijad - otsivad sobivamat tööalast rakendust. Org.välise värbam. vahendid: 1) Rekl.sõnum - vahend. org. vaj. tööt. järele. Võib olla suunat. või suunamata isel. Tuleb arvest. eri rekl.vah. maksumust. Kõige levinum trükirekl. Erialased ajakirjad (-lehed) on suunat. konkr. konting. Raadio ja tele kallimad, kasut. siis, kui tahet. tegevust järsult laiend. ja vajat. kiiresti eri- oskust. tööt. Viimastel aastatel aren. internetivärbam. 2) Tööametid - org-d, mis koguvad infot vakantsete töök. ja tööostijate kohta, aitav. korrald. tööt. värbam., abistades nii tööandjaid kui ka töövõtjaid.

Majandus → Majandusarvestus
62 allalaadimist
Majandusarvestuse vastused
35
doc

Majandusarvestuse vastused

Vara ja nende katteallikad peavad ole- ma võrdsed. Koost. tekkepõhiselt. 11. Lisad 29 21. Tulemusjuhtimise kontseptsioon. Kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused ning nende majandustulemuste arvestus ja analüüs. Tulemusjuhtimine (TUJU) - häid tulemusi taotlev juhtimiskontsepts., mis viiakse ellu pers. poolt ja kaudu ning mille olemuseks on lähenem. juhtim. nii, et org. ressursid suunat. tulemuste seisuko- halt olulistesse tegutsemisvaldkondadesse ja -suundadesse. Tulemusjuhtimist võib vaadelda: · Tulemusliku mõtteviisi ja tegutsemisprintsiibina (juhtimis- ja org.kult. aspekt): · Protsessina (plan., realis. ja kontroll). · Tööjaotusena (org. aspekt): kes mida selles protsessis teeb, kellele esitab jne. · Süst., meetoditena, juhtimisvahendina (vahendi aspekt): mille kaudu toimub protsessi teost. · Personali suunamisvahendina (in

Majandus → Majandusarvestus
124 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted 2
19
docx

Lepinguvälised võlasuhted 2

DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü.  Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt saamata jäänud tulu hüvit, mis DÕ puhul on komplits. Mittevaraline kahju DÕ järgi hüvitatav märkimisväärsetel juhtudel; LÕ puhul piirang § 134 lg 1. Tavapäraselt lep mittevaralise väärtuse kaitsele suunat ei ole.  Aegumine: LÕ sissenõutavaks muutumisest, DÕ kahju hüvit nõuded al ajast, mil kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitajast. 4. Mis juhtudel tekib DÕ ja LÕ konkurents ning kuidas VÕS-s on see probleem lahendatud? § 1044 algpõhjus seisneb selles, et lepingu rikkumine kui tegevus võib endast iseenesest kui ka delikti DÕse mõttes. Siis küs, kas vastutuse alusena üks või teine või mõlemad. Üldine reegel,

Õigus → Lepinguvälised võlasuhted
45 allalaadimist
Rahvusvaheline õigus
30
docx

Rahvusvaheline õigus

Riigil on õ siseriikliku õ-ga täpsustada rv-ste õ-ste realiseerimise ja kohustuste täitmise korda. Rv-d lepingud võivad viidata siseriiklikule regulats-le. Riigi poolt rv lepingu siduvuse nõusolek eeldab siseriiklike protseduure. Tõlgendamisel abi siseõigusest; üldprints pärin siseõigusest. Rv-se õ-se seisund siseriiklikus õ-s: Monism: rv ja siseriiklik õ moodustavad ühe õiguskorra, mille kõik õigusnormid mood tervikliku süst. Eelduseks, et rv õ suunat lõppastmes üksikisikutele. Rv õ-se ülimuslikkus. Dualism: erinevad subjektid (rv riigid ja rv-d organisats; siseõ füüsil ja jur isikud); erinev reguleerimisese (rv riikidevaheline läbikäimine; siseõ eraisikute omavah suhted ja suh riigiga); erinev struktuur ja kehtivuse alus (rv riikidevaheline koordinatsiooni, mis põh konsensusel; siseõ on subordinatsõ, suverääni käskudega). Rv-se õ-se kandumine siseõ-sse:

Õigus → Rahvusvaheline õigus
30 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted
16
doc

Lepinguvälised võlasuhted

Eeldused: 1) mitteõigustatud isik teeb käsutuse võlausaldaja mingi õiguse kohta. 2) käsutus on kehtetu 3) õigustatud isik kiidab käsutuse heaks TsÜS § 114 lg 2 järgi 4) mitteõigustatud isik rikastub. Nt A varastab C koera ja müüb selle B-le. ML on kehtiv, aga käsutus ei kehti varguse tõttu. Kui C tahab, võib esitada B vastu vindikats hagi. § 1037 lg 2 annab võimaluse C-le kiita heaks A käsutus B-le ja omandada nii nõue A vastu. Nõue suunat sellele, et A annaks välja summa, mis A B-lt sai . Summa võib olla suurem või väiksem asja väärtusest tulenevalt § 1037 lg 3 järgi. Kui toimub mitu müüki, siis C saab valida, millise käsutuse heaks kiida. Kui käsutus heaks kiita, siis kaotab nõude ostja vastu. Omandiõiguse küsimused on vajalik paika panna, et saaks kasutada õigeid AR sätteid. Nõude ulatuse juures kohalduvad §§ 1038, 1039. 78

Õigus → Lepinguvälised võlasuhted
60 allalaadimist
Kirjandussemiootika
54
doc

Kirjandussemiootika

Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid, illokutiivsed reeglid kirjeldavad inimestevahelisi suhteid. Vaadeldes retoorikat kui mõjutamiskunsti, tuleks talle omistada perlokutiivne sfäär (kõneakti tulemuslikkus). Aga kirjandusteksti puhul ei ole asjad nii lihtsad, sest, kirj tekst ei ole suunat ainult adressaadile, vaid olulisel määral ka iseendale, mis rikub ka ülaltoodud kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.) De Man jõuab õnnelikult Peirce’i juurde, kes suutis retoorika ja grammatika lahus hoida – leiutas 3. elemendi, mis näitab erinevusi retoorika ja grammatika vahel. Kui tahame mõista märki, peame teda interpreteerima. Märk pole asi vaid tähendus. märk =/asi

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Keskkonnaõigus
31
doc

Keskkonnaõigus

veo min ja selle kaudu vähend OJ teket 2) keeld vedada konvga mitteliitunud riikidesse ja piirkonda üle 60. lõunalaiuse paralleeli 3) asukohamaa peab sihtkohamaad teavit jäätmeveost 4) kirjalik nõusolek, mis lähtub kk arvestavast käitlusest, saatedokudest, lubadest 5) eksportiv riik on kohust reimportima jäätmed, kui sihtkohamaa keeldub neid vastu võtmast. Jäätmetekke vält on meetmete kompleks, mis suunat jäätmete ja nende koostises olevate ainetematerjalide koguse või jäätmete kk ja terviseohtlikkuse vähendamisele Üldpõhimõtted & EL: iga tegevuse juures rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält võimalusi, taas ja korduvkasutus (kui see on tehnol võimalik & ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrr teiste käitlusviisidega), kõrvaldamise meetodite optimeerimine, transpordi regul, tekit kahju heast, kõik

Õigus → Õigus
318 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun