künklikud tasandikud. Laia vöödina läbivad Saksamaa lauget nõlvadega vanad kulunud mäestikud, millesse lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on mägine; tuntumaid on Eifeli ja Hnsrücki kõrgustik lääneosas,Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgemad mäetipud kerkivad riigi lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa suurtest jõgedest on paljud laevatatavad ja moodustavad majanduslikult olulise teevõrgu. Rein Elbe ja Weser on Põhjamerre suubuvatest jõgedest tähtsamad. Doonau saab alguse riigi lääneosast ja voolab kogu Lõuna-Saksamaa ning suundub pärast mitme riigi territooriumi läbimist Musta merre. Saksamaa ja Poola piiril voolav Oder suubub Läänemerre. Rohkesti on väikesi järvi; tuntuim on Austria ja Sveitsi piiril asetsev Boodeni järv. Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: põhjapoolseid tasandikke valdavad rohtaimed mägisemas kesk- ja lõunaosas kasvavad aga tihedad metsad. Mets katab
supelrannad. Turism mõjub Musta mere äärsete riikidele majandusele väga positiivselt. Aga lisaks positiivsusele on asjal ka negatiivne külg reostuse näol, kus inimesed jätavad prügi enda järgi koristamata. Eriti palju on Must meri reostunud viimase kahekümne aasta jooksul. Samas reostavad Musta merd sinna suubvad jõed, kuhu juhitakse inimeste poolt reostatud vesi. Oletuslikult tuleneb Musta mere reostus 60% ulatuses sinna suubuvatest jõgedest. Suurt reostust tekitavad ka laevad, mis seilavad seal aastaringselt, sest tegemist on ainsa mereteega Ida- Euroopa riikidest lääne suunas. Seal on olnud ka palju laeva hukke, sest enamjaolt sõidavadseal vanad laevad, mis ei ole enam kõige tugevamad. Kasutatud kirjandus: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1 https://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri https://et.wikipedia.org/wiki/Merevesi http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel569_541.html https://www.google
Neeva on jõgi Euroopas. Neeva on 74 kilomeetrit pikk ning saab alguse Laadoga järvest. Lähtel on kaks haru, nende vahel on Schlüsselburg. Suudmes on harusid palju, nende vahel on saari, sealhulgas Vassili saar. Suurest järvest lähtumise tõttu on Neeva alati ühtlaselt veerohke. Jõgikonna suurus on 5000 km². Keskmine vooluhulk on 2530 m³ sekundis. Neeval on 26 lisajõge. Suuremad lisajõed on Ohta, Izora, Tosna ja Mga . Neeva on Läänemerre suubuvatest jõgedest suurima vooluhulgaga. Neeva suudmealal asub Peterburi. Pildid Nevast AJALUGU Ajalooliselt jäi Neeva jõe ümbrus Ingerimaa koosseisu. Eelajaloolise aja lõpus kulges siit aga viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde". 12. sajandi teisel poolel püüdsid seda ala enda valdusesse saada rootslased. 15. juulil 1240 toimus Izora jõe Neevasse suubumise koha läheduses Neeva lahing. Lahingu
Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning noorjärkude kasvamiseks sobilikke jõgesid. 19. sajandi keskel sigis lõhe vähemalt 60 Läänemerre suubuvas jões, mille hulka kuulusid ka 11 Eesti jõge: Narva, Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõgi, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ning Pärnu. Koiva jõge mööda tõuseb lõhe Läti kaudu ka Lõuna-Eestisse ja võib-olla koeb meil Koiva lisajõgedes. Nüüd on paljud Läänemerre suubuvatest jõgedest lõhe looduslikuks sigimiseks eri põhjustel kõlbmatud ning populatsioonid seal hävinud, nõrgenenud või püsivad kalakasvanduste toel. Eestil on veel hästi läinud: looduslik lõhe käib kudemas vähemalt neljas jões. Saksamaal ja Poolas pole säilinud ühtegi algset looduslikku populatsiooni. Ka Soome lahe põhjarannikult on algsed lõhekarjad välja surnud. Miks on ta kadunud? Lõhekarjade hävingu peamine põhjus nii Eestis kui ka mujal
saared. Lisaks nendele kuulub Võrtsjärve vesikonda 284 vooluveekogu. Aegade jooksul on Võrtsjärve kutsutud ka Virtsjärveks, seda tema pruunikavärvuse ja vähese läbipaistvuse tõttu. Alljärgnev aitabki tutvuda Võrtsjärve vee oludega ning selles elavate mikro- organismidega. -3- Vee keemia Vee mineraalsus ja ioonkoostis: Enamik Võrtsjärve suubuvatest jõgedest saab alguse järve ümbritsevatelt kõrgustikelt. Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine
somaatiline NS 1) juhib organite välist, kehalist tegevust, vahendab välismaailma tajumist tsentraalne osa 2) koosneb pea- ja seljaajust (kõige olulisemad psüühikaprotsesside kontrolli organid) 3) peaaju lahendab nii keerulisi kui ka lihtsaid informatsioonitöötluse ja regulatsiooni ülesandeid, seljaaju ainult kergemaid 4) aju vahendab ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse 5) perifeerne ehk piirde-NS moodustub pea- ja seljaajust väljuvatest ja sinna suubuvatest närvidest koos nende lõpmetega elundites ja kudedes 6) sensoorne allsüsteem vahendab meeleelundite tööd ja tajumist; võetakse vastu ärritusi välis- ja sisekeskkonnast ning juhitakse need kesknärvisüsteemi (KNS) 7) töötluskeskuse poole suunatud infoedastusprotsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes aferentseteks protsessideks 8) keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse eferentseteks protsessideks; liikumine vegetatiivne (autonoomne) NS
km2. See on ligi neli korda suurem kui mere enda pindala. Läänemeres segunevad ookeani soolane ja jõgede toodud magevesi. Seega on Läänemeri Musta mere järel suuruselt maailma teine riimveekogu. Maailmamerega võrreldes on Läänemeri vähesoolane, selle keskmine soolsus (8-10 promilli) on vaid viiendik ookeanivee soolsusest. Seal, kus Põhjameri ühineb Taani väinade juures Läänemerega, on vesi tulisoolane. Põhja- ja idaosa rikastavad aga mageveelised jõed. Suurim sinna suubuvatest jõgedest on Neeva. Suure sissevooluga jõed on veel Wisla, Nemunas, Oder, Daugava jt. Läänemerd võibki iseloomustada kui suurt merre suubuvate jõgede deltat. Läänemerre suubuvad jõed Jõgi, riik Pikkus (km) Valgla (tuhat km2) Keskmine vooluhulk (m3/sek) Neeva (Venemaa) 74 281 2530 Wisla (Poola) 1047 194 1080
annaabi.ee 
