lastimine või lossimine; · veekogu korrashoiuks kasutatakse kemikaale; · kasvatatakse kalu aastase juurdekasvuga rohkem kui üks tonn või kalakasvandusest juhitakse vett suublasse; · juhitakse vett suublasse maavara kaevandamise eesmärgil. · KUJA Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast.
reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Määrus nr 171 (7) Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveesalvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest. Määrus nr 171 (8) Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. Kui ei ole võimalik täita eelmainitud kuja kohta esitatud nõudeid, võib kuja piiresse jääda hoone, kui ühiskanalisatsiooni omanik või valdaja on hoone
· krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; · hoonete suurim lubatud kõrgus Maakasutuse sihtotstarve- määratakse ära milleks krunti kasutatakse, kas elamumaa, maatulundusmaa jne. Kuja- on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Servituut- Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Kellegi teise õigus kasutada kellegi teise omandit. Katastriüksus- on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kinnistu- kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk
Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud
veevagude rajamine, 2) kitsaeeline künd, 3) maapinna profileerimine, 4) sügavkobestamine, 5) sügavkünd ja künnialuse kihi kobestamine, 6) muttimine. Nendest kolm esimest kuivendusviisi on suunatud pinnavee äravoolu kiirendamisele ning kolm viimast mulla veemahutavuse suurendamisele ning veevarude ümberpaigutamisele mullaprofiilis. 20. Millest koosneb kuivendusvõrk? Kuivendusvõrku kuuluvad veejuhtmed koos neil olevate ehitistega jagunevad suublaks ja kuivendussüsteemiks. Kuivendusvõrgus võib olla üks või mitu kuivendussüsteemi.Suubla võtab vastu kuivendussüsteemidest tuleva vee. Suublaks võib olla jõgi, järv, meri, oja, kanal vm. Kuivendusvõrku kuuluvaks loetakse ainult see osa loetletud veejuhtmetest (-kogudest), mida on kuivenduse otstarbel süvendatud või mingil muul moel reguleeritud. Mõnikord võib suublaks olla ka madalam org või nõva, kuristik või kurisu.Kuivendussüsteemiks nimetatakse
suubuvad kuivendussüsteemidest tulevad veed ning seda vooluveekogude puhul ulatuses, kus veetase otseselt mõjutab süsteemide toimimisvõimet. Ka siin on toimunud mõiste juures muutused. Erinevalt varasemast eesvoolu tähendusest, kus kuivendussüsteemina käsitleti enamasti kogu kuivendusobjekti koos oma põhivõrguga, on tänapäeva mõistes eesvooluks ka endised kogujakraavid ja peakollektorid (Ø > 200 mm), kuhu suubuvad mitmelt kinnisomandilt tulevad veed. Kuivendussüsteemi suublaks on tavaliselt kas vooluveekogu (jõgi, oja, kanal) või seisuveekogu (meri, järv, veehoidla). Mõnikord on võimalik suublaks kasutada maa-alust veemahutit karstitühimikku või hästi vettjuhtivat pinnast. Kuid piiravaks teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht. Väiksema pindalaga kuivendussüsteemidele saab sobiva reljeefi korral suublana kasutada ka looduslikke nõgusid. See tähendab, et kogujakraav lõpeb nõlval. Suubla seisund peab tagama vee ärajuhtimise isevoolselt
vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba peab olema, kui: · pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m3/ööpäevas · võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist · võetakse rohkem kui 5m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · võetakse mineraalvett; · juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine · toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · veekogusse uputatakse tahkeid aineid · toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;
Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt Vett raskesti läbilaskev muld 7) KUIVENDUSVÕRGU TEHNILISED NÄITAJAD KUIVENDUSVÕRGU all mõistame teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reeguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Kuivendusvõrgu koosseisus olevate veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. EESVOOLUKS E SUUBLAKS võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. KUIVENDUSSÜSTEEM on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Kiuvendussüsteem jaguneb põhivõrguks, detailvõrguks ja piirdevõrgks. Detailvõrk võtab kuivendatavalt maa-alalt vastu liigvee ja juhib selle põhivõrku Kuivendussüsteemide põhivõrk koosneb peakraavist ja kogujakraavidest. Põhivõrgu
Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema nii: · pinnaveekogust võetakse vett või jääd rohkem kui 30m3 päevas. · Võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas,kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · Toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine. · Toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · Veekogusse uputatakse tahkeid aineid · Toimubpõhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine
Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema nii: · pinnaveekogust võetakse vett või jääd rohkem kui 30m3 päevas. · Võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist. · Võetakse rohkem kui 5 m3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest · Võetakse mineraalvett · Juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas,kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõudeid) · Toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine. · Toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine · Veekogusse uputatakse tahkeid aineid · Toimubpõhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine
Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega. Maa-ala, mida kuivendusvõrk hõlmab, nimetatakse kuivendusobjektiks. Selleks võib olla veejuhtme valgala, majandi, metskonna jne territoorium või mingi väiksem maatükk. Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Eesvooluks ehk suublaks võib olla veejuhe, veekogu või nõgu, kuhu suunatakse kuivendusobjektilt vesi. Suubla on kuivendusvõrgu element vaid siis, kui selleks on kuivendamise otstarbel reguleeritud (so süvendatud ja õgvendatud) jõgi, oja või selleks spetsiaalselt kaevatud kanal. Looduslikku veejuhet, järve või merd kuivendusvõrgu elementide hulka ei arvata. Kuivendussüsteem on maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud
joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema vähemalt 10 meetrit (septikul vähemalt 5 m). Kaugus veekogudest sõltub veekogu ehituskeeluvööndist (siseveekogudel 25...100 m, mererannas 200 m), kraavidest peab pinnaspuhasti jääma 3...10 m kaugusele (mida suurem maapinna lang, seda suurem kaugus). Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kui 20...50 m. 11.2 Tootmisettevõtte reoveekäitlus Tootmisettevõttest kanaliseeritav reovesi on sõltuvalt tootmistehnoloogiast väga spetsiifilise koostise ja ebaühtlase vooluhulgaga ning nõuab igal objektil erinevat käitlemist. Looma- ja linnukasvatusettevõtete reovesi võib sisaldada sõnniku-, virtsa-, allapanu- ja söödajääke, pesu- ja desinfitseerimisainete jääke ning
annaabi.ee 
