Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO). Koostage katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks ja märkige protokolli tabelisse büreti skaala näidud 0,02 ml täpsusega. Reaktiivid: Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe Tiitritakse kompleksoon III mõõtelahusega sinise värvuse püsimajäämiseni.
2. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Katseseadmed: koonilised kolvid (250 cm 3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). 3. Töö lühikirjeldus I KATSE Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise
NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi
Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse
Parandus- 0,010 cm³=2% 0,006 cm³= x% X= 2×0,006÷0,010 = 1,2 Lahuse % = 8-1,2=6,8% Ettenähtud lahuse saamiseks on vaja puhast ainet: 100cm³=0,0155mol puhast HCl m(HCl)= 0,0155*36,5*0,1=0,56575g 0,56575g=6,8% m(lahus)=0,56575/6,8%=8,32g V(lahus)= 8,32/1,032= 8,06 cm³ Vett vaja lisada: 100-8,06=91.94 cm³ Loputan büretti NaOH lahusega, kinnitan selle vertikaalselt statiivi külge ja täidan NaOH lahusega. Büreti täitmisel jälgin, et alumisse ossa ei jääks õhumulli. Kolbi mõõdan mahtpipetiga 10 cm3 valmistatud happelahust ja lisan paar tilka fenoolftaleiini. Pipetti loputan eelnevalt mõne cm3 HCl lahusega, kolbi destilleeritud veega. Panen kolvi büreti alla valgele paberile ja märgin üles lahusenivoo büretis. Seejärel hakkan lisama büretist lahust kolbi, samal ajal kolbi pidevalt loksutades. Lähenemisel stöhhiomeetriapunktile, kui roosa värvus korraks tekib ja
01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks õhumulle (õhumulli korral avasime keeduklaasi kohal kraani, et õhk saaks väljuda) ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist. Lisasime kraaniveele mikrospaatli abil väheses koguses (paar kristalli) tahket indikaatorit ET – 00 (lahus omandas punase värvuse) ja vahetult enne tiitrima
1M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. Vahendid: Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm 3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3.
Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti. NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad pipeti ja
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti
2,4% HCl lahuse tihedus: d2,4 = 1,0103 g/cm3 Vaja on võtta konts. hapet: m(HCl) = (C% * V*) / (C% * ) = (2,4% * 100 ml * 1,0103 g/cm3) / (1,179 * 36) 5,71 ml Vaja on võtta vett: 100 ml 5,71 ml = 94,29 94,3 ml 2. Valmistan 2,4% 100 ml HCl lahuse. Teen 20 ml 5x lahjenduse. Selleks pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisan vett kriipsuni, sulgen korgiga ja loksutan intensiivselt. (pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni.) 3. Pipeteerin dest. veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2...3 tilka fenoolftaleiinilahust. Täidan büreti nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitris ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb püsima. Arvutan
Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti. NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed
mõõteseadmed, (magneesium). töövahendid ja Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), kemikaalid lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse. Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5..
arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust. Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud. Loksutasin saadud lahust intensiivselt. Pipeteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5 kordse lahjendusega HCl lahust ning lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Büreti täititsin nullini täpse kontsentratsiooniga 0,1004 NaOH lahusega. Hakkasin tiitrima. Tilk
10% soolhappe lahus, 5-10 mg magneesiumitükk Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tööks kasutati katseseadeldist, mis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud, veega täidetud büretist. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles toimus metalli reageerimine happega. Reaktsiooni läbiviimiseks võeti 5-6 ml 10% HCl lahust ning tükk magneesiumi, mis mähiti märja filterpaberi sisse. Reaktsioonil eralduva vesiniku mahu leidmiseks tasakaalustati büreti rõhk välisrõhuga (bürettide nivoode ühele tasapinnale viimisega) ning fikseeriti ühe büreti näit enne (V1) ja pärast (V2) vesiniku eraldumist. Katseandmed V1 = 8,3 ml V2 = 3,7 ml V = | V2 V1| = 4,6 ml = 0,0046 l Püld = 99700 Pa t° = 20°C = 293,15 K PH2O = 17,5 mmHg = 2333,14 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vesiniku osarõhk Vesiniku maht normaaltingimustel Vesiniku moolide arv n(Mg) = n(H2) = 0,00018 mol M(Mg) = 24,3 g/mol
· 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks; · mõõtesilinder (25cm3); · lehter; · filterpaber; · termomeeter; · baromeeter; · hügromeeter. Töö käik. 1. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. 2. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 3. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretis ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 4. Tõsta üks büretiharu teisest 15-20cm kõrgemalening jälgida paar minutit, kas vee nivoo põsib paigal. Kui nivoo ei muutu on katseseade hermeetiline ja katset võib alustada. 5
väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet. Sulgen kolvi korgiga ja segan lahust tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kannan kaitseprille! Teen saadud soolhappelahusest viiekordse (5x) lahjenduse. Selleks pipeteerin destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisan vett kriipsuni, sulgen korgiga ning loksutan intensiivselt. NB! Pipetid ja büreti loputan eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakkan pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisan 2..
+NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti - kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4
määramiseks. Kasutatud ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus, ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A. iooni sisalduse (KK) määramine Enne pipeteermist loputasin pipetti paar korda uuritava veega ning kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett ning lisasin 4 tilka indikaatorit (metüülpunast). Peale büreti töökorda seadmist alustasin tiitrimisega. Selleks kasutasin 0,025 M soolhappelahust. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. Kordasin tiitrimist 5 korda. B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Mõõtsin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat lahust, lisasin 5 mL puhverlahust ning natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega.
Lisatakse segades dosaatoriga 10ml NH4OH + NH4Cl puhverlahust, selleks et saada vajalik pH (pH10), ja spaatli otsa täis indikaatorit ET 00. Loksutatakse läbi. Vesi sisaldab Ca2+ ja Mg2+ ioone, sest lahus omandab vaarikapunase värvuse. Saadud lahust tiitritakse 0,1N TriloonB lahusega. Kolvi sisu muutub siniseks, st, et karedust põhjustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonid on lahusest kadunud ning seotud kompleksühendiks TriloonB-ga. Hetkel, mil toimub värvuse muutus, fikseeritakse büreti näit. Katset korratakse seni kuni tulemused on ühtlaselt stabiilsed. Katse tulemused: 1. katse 8,4ml 2. katse 9,2ml (Lisati rohkem/liiga palju ET 00 indikaatorit) 3. katse 8,3ml 4. katse 8,4ml 5. katse 8,4ml Üldine karedus arvutatakse valemist: ÜK = (8,4*0,1*1000)/100 = 8,4 mg-ekv/l Jääva kareduse moodustavad tugevate hapete vees lahustuvad kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Tegemist on püsivate ühenditega, mida keetmisega ei ole võimalik kõrvaldada.
baromeeter. Ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg ) Töö käik Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Enne katset eemaldada katseklaas ja puhastada destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.
*PH2O= 21,1 mmHg PH2= 762,1 mmHg 21,1 mmHg = 741 mmHg ... tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0= (Püld PH2O)*V*T0 / P0*T Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: 23oC=21,1mmHg V0=741*7,8*273,15 / 760*(273,15+23) V0=1578752,37 / 225074 = 7,0 Eemaldati katseklaas ja pesti ning loputati see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sätiti ühele kõrgusele ning kontrolliti, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel tuli lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jägiti paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna nivoo ei muutunud, võib öelda, et katseseade on hermeetiline ja katsega alustati. Büretid viidi taas ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk, mis mähiti märja filterpaberi sisse. Mõõdeti väikese mõõtesilindriga 5,5 ml
mõjutavaks teguriks lugeda ainult uuritavas lahuses esinevate H+ ja Me+ -ioonide aktiivsusi. Töö käik: · Mõõta 100 ml Cola-jooki Erlenmeieri kolbi ja keeta tasasel tulel 20 min selleks, et eemaldada proovist CO2. Jahutada ja lahjendada proov 100 ml mõõtkolvis dest. H 2O-ga märgini, s.o. 100 ml-ni. · Määrata NaOH täpne kontsentratsioon. · Mõõta Cola-joogi pH ning tiitrida 0,5 ml kaupa NaOH lahusega. Igakordsel NaOH lisamisel märgita büreti näit V ml-s ja pH. Arvutada E (mV), korrutada pH 100-ga, arvutada V (ml), E ja E/V. Tiitrida tuleb teise ekvivalentpunktini. Töövahendid: · Ph-meeter · klaaselektrood · kalomelelektrood · magnetsegaja · bürett Reaktiivid: · 0,01 M NaOH lahus · pH 4,01 puhverlahus · pH 9,18 puhverlahus · Cola-jook Leia H3PO4 dissotsiatsioonikonstandid Cola-joogis. Katse tulemused: V (NaOH E (pH*100), E/V,
Selleks pipeteeritda destilleeritud veega koputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning lokustada intesiivselt. NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, nürett NaOH lahusega. See in vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjenudsega HCl lahust (NB! Ära unusta pipetti selle lahusega loputamist!) ja lisada 2...3 tilka fenoolftaleiinlahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga (vt pudekilt) NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima. Tiitrimist korrata 2.
Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus valmis ja lisasime sinna 8 tilka fenoolftaleiini (happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu) Kordasime katset 3 korda. 1. katse tulemus: lahuse roosakaspunaseks muutumiseks kulus 1,7 ml NaOH.
3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks. Tuleb lugeda büreti nivooasukoht (0,05cm3) täpsusega, katset tuleb korrata kolm korda ja aluseks võtta kolme katse aritmeetiline keskmine. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm kontroll-lahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutub punaseks. Korrata katset kolm korda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. 4. Katseandmed: A. 1) Leelist kulus 12,3 cm3
tiitrimisega. B Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3 ), 2 büretti (25 cm3 ), pipett (10 cm3 ). Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täita mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõta koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm 3. B Kontrolllahuse tiitrimiseks
Töö eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega. Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse 5cm3 10%-list soolhappelahust ja valan selle läbi lehtri katseklaasi. Seejärel asetan filterpaberis oleva metallitüki katseklaasi seinale
Kontrolllaahuse määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) 3. Kasutatud ained: Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0.1cm3. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine
Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett peavad olema eelnevalt loputatud töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust (pidades meles, et pipett on vaja eelnevalt vastava lahusega loputada) ja lisada 2..3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täita nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitrida ühe tilga täpsusega, kuni roosa värvus jääb viimase tilga lisamisel püsima
Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Loputasin pipeti soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil 10 cm3 NaOH kotroll-lahust kolbi, lisasin kaks tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tilgutasin büretist HCl lahust kuni, lahuse värv muutus kollasest värvist punaseks. Lugesin büretis oleva HCl lahuse nivoo asukoha. Kordasin katset 3 korda. 5. Katseandmed Reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + H2O A. HCl lahuse täpne math VHCl = 10 cm3 NaOH lahuse täpne konsentratsioon CM, NaOH = 0,1004 mol/dm3 NaOH lahuse maht:
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B
NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. A) HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine: 1. Loputasin 100 mL pipetti 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolvi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 5 tilka indikaatorit mp. 2. Seadsin töökorda büreti, kõrvaldades õhumullid ning täites selle 0,025 M soolhappelahusega. 3. Tiitrisin 0,025 M soolhappelahusega, seejuures segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lõpetasin tiitrimise ühe tilga täpsusega siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4
tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäis (∼0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda bürett 0,025 M triloon-B
filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42− iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töökäik A iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputasin 100 mL pipeti 3 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilist kolbi loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. 2. Järgmiseks seadsin töökorda büreti − kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin 0,025 M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin
baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number)
Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine Loputan koonilise kolvi destilleeritud veega ning pipeteerin koonilisse kolb 100 cm3 uuritavat vett. Seejärel lisan sinna 5 cm3 puhverlahust ja noaotsatäis indikaatorit ET-00
Katse: Kui arvutused olid tehtud läksin katse juurde. Mõõtsin mõõtesilidriga 250 ml koonilisse kolbi 95,9ml vett ja lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga 4,03 ml konsentreeritud soolhapet. Tõmbe all sulgesin kolvi korgiga ja segasin lahuse ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappest tegin viie kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin destilleeritud veega loputatud 100ml mõõtekolbi 20ml lahust, lisasin vett kriipsuni,sulgesin korgi ning loksutasin intensiivselt. Pipetid ja büreti loputasin eelnevalt töölahusega. Seega 20 ml pipett tõmbe all valmistatud HCl lahusega, bürett NaOH lahusega. Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud kolbi 10 ml viie kordse lahjendusega HCl lahust ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiinilahust. 9 Büreti täitsin nullini täpse konsentratsiooniga NaOH lahusega ja püüdsin seda tiitrida ühe
Kolb suletakse korgiga ja lahus segatakse tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Saadud soolhappelahusest teha viiekordne lahjendus, milleks pipeteeritakse destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, vett lisatakse kriipsuni, suletakse korgiga ning loksutatakse intensiivselt. Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega pipett HCl lahusega ja bürett NaOH lahusega, et vee- või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. Soolhappelahuse kontsentratsiooni määratakse tiitrimisega. Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeeritakse 100ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisatakse 2-3 tilka fenoolftaleiinilahust. Bürett täidetakse nullini täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega ja tiitritakse, kuni roosa värvus jääb püsima. Tiitrimist korratakse 2-4 korda, et katsete mahtude vahe poleks suurem kui 0,1-0,15 ml
Pipeteerida 250 cm3 koonilisse kolbi või keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisada sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täita bürett vesinikkloriidhappe lahusega. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitrida, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segada tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetada kui lahus muutub kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt lugeda tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht: 34,8 cm3. Katset korrata, püüdes tiitrimise lõpp-punkti täpsemini määrata. Tulemus: 33,6 cm3 Arvutada NaOH lahuse täpne molaarne kontentratsioon:
Pipeti abil mõõtsin puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 4 tilka indikaatorit ff. Lahus jäi värvituks. Järgnevalt tilgutasin büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesin büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Kordasin kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine: KOLB №7 Täitsin büreti soolhappe lahuse kogustega, et loputada ja siis täitsin seda sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Pipeteerisin 10 ml kontrolllahust kolbi, lisasin 4 tilka indikaatorit mp. Tiitrisin HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutus punaseks. Kordasin katset kolm korda. Saadud tulemustest leidsin aritmeetiline keskmine. Katseandmed: Soolhappe kontsentratsiooni määramine: 1) 11 ml 2) 10,95 ml 3) 10,93 ml aritmeetiline keskmine: 10,96 ml
termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis oli täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja pesin hoolikalt destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti. Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga tihedalt) Tegin filterpaberi märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5 - 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehtri
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A: Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud)
(kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) kadumine, millega kaasnes valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jäi alles. Muutus valkude lahustuvus vees ja seetõttu said kõik välismõjud paremini toimida. Naatriumhüdroksiidi lahuse molaarse konsentratsiooni määramine Töö käik: Pipeteerisime keeduklaasi 25 cm3 NaOH lahust ja lisasime sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Täitsime vesinikkloriidhappe lahusega büreti. Lahus oli indikaatori metüülpunase tõttu kollane. Tiitrisime naatriumhüdroksiidi lahust, lisades vesinikkloriidhapet büretist tilikhaaval tiitrimisnõusse. Segasime tiitritavat lahust tiitrimisnõus ringikujuliselt liigutades ning lõpetasime tiitrimise, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Saime lahuse ruumalaks 34,8 cm 3 . Kordasime katset ning proovisime tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata, tulemuseks saime 33,6 cm3 , millega tegime ka arvutused:
Aeg: Ülesanne Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad kemikaalid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid ja mõõtmeseadmed Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik [A] Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega- Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katsetulemused
2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Mähkida metall filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese
hügromeete 3. Töö käik. 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist , üks mis on täidetud veega. teine bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number)
lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0- märgini. 2. NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. 3. Pipetile panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). 4. Järgnevalt tilgutada büretist (büreti allosas kummitorus asuvale klaaskuulikesele surudes) leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. 5. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm 3 täpsusega. Saadud lugem annab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm3-tes. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3 (vähemalt kolm
10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1) Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2) Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3) Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number)
lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Koonilised kolvid (250 3 3 3 cm ), 2 büretti (25 cm ), pipett (10 cm ). 3. Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipetid ja bürett loputada töölahusega Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle.Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile) panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud.
annaabi.ee 
