V1- tõmmise maht, mis valmistati kaalutisest (250ml) V2- tiitrimiseks võetud filtraadi maht (50ml) m- kaalutise mass 1. katse 100 * 2,6 * 1,0 * 0,0029 * 250 X1 = = 1,90% 1,98 * 50 2.katse 100 * 3,8 * 1,0 * 0,0029 * 250 X2 = = 1,80% 3,06 * 50 keskmine 1,90 +1,80 X (kesk ) = = 1,85% 2 Keedusoola tegelik osamass oli 1,80%. Veaprotsent 1,85 - 1,80 X% = * 100% = 2,78% 1,80 Kokkuvõte Kahe katse erinevus oli 0,1%. Veaprotsent mahtus 3% sisse. Üks katsetest näitas samasugust tulemust, nagu tegelik väärtus oligi. Hindan katset õnnestunuks ning veaprotsenti väikeseks.
G- kaaliumjodiidi kaalutis, g K leidmiseks tuli abiks võtta pimekatse, mille puhul puudus etanool e. X=0. See tähendab, et AK- BK1= 0 BK1 K = A 20,70 x1,0 K = = 2,07 10 15,4 +15,45 Vkesk = =15,425 2 (10 * 2,07 -15,425 *1,0) * 0,0015 * 250 * 250 X = = 3,791g 1*10 *10 Etanooli tegelik algne massihulk oli 3,802 grammi. Veaprotsent 3,802 - 3,791 X% = *100% = 0,29% 3,802 Kokkuvõte Katsete tulemusel saadi väga lähedane tegelikule suurusele vastus. Väike veaprotsent näitab, et katse oli sooritatud üsna täpselt ja hoolikalt.
Asendan selle üleval olevasse pH avaldisse: Katsetulemused ja arvutused Mõõtmine kinhüdroonielektroodiga: Kinhüdroon hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud: Katsetemperatuur: Küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril: Kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril: Arvutatud pH: Katsevea arvutus Tegelik pH on 4,80. Minu arvutuse ja tegeliku tulemuse erinevus: Veaprotsent: Järeldused tööst ja hinnang tulemustele Antud töös pidin määrama uuritava lahuse pH potentsiomeetriliselt, määrates esmalt galvaanielemendi elektromotoorjõu. Katsetulemuste ja tegeliku tulemuse võrdlemisel võib väita, et antud meetod on väga täpne leidmaks lahuse pH lähtudes elektromotoorjõu ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest.
kn0 = 0,699 - 0,00074 (t - 25)= 0,699V arvutatud pH pH valemi tuletuskäik Kinhüdroonelektroodil toimub reaktsioon: Sellele vastav potentsiaal: Kuna , siis avaldub kinhüdroonelektroodi potentsiaal järgmiselt: Sellest avaldan pH: Mõõdetud galvaanielemendi elektromotoorjõud avaldub järgmiselt: Sellest avaldan: Asendan selle üleval olevasse pH avaldisse: Järeldus Antud lahuse tegelik pH oli 4,0. Mina sain tulemuseks 4,24. Veaprotsent on väike ning tulemused üsna sarnased, seega loen katse õnnestunuks.
Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml) Vk- kontrollproovi maht (50ml) 1. katse 0,055 * 250 * 2,09 Cx1 = = 0,668 g 0,172 * 250 2.katse 0,055 * 250 * 2,03 Cx 2 = = 0,649 g 0,172 * 250 keskmine 0,668 + 0,649 Cx ( kesk ) = = 0,659 g 2 Kohvi tegelik kogus oli 0,662g. Veaprotsent 0,662 - 0,659 X% = * 100% = 0,45% 0,662 Kokkuvõte Katsevea protsent on väike. Katset pean õnnestunuks.
mõhk = 0,378 g/mol M= M= b) Kasutades Claperyoni võrrandit : PV =T 100,3 0,320 = R = 8,314 J/molK M= Kokkuvõte Katse eesmärk oli süsinikdioksiidi molaarmassi mõõtmine ning tulemuste võrdlemine tegeliku molaarmassiga. Erinevatel viisidel sain sama molaarmassi, kuigi ümardamisest tekkisid siiski mõningased erinevused peale koma. Veaprotsent 6,2 või olla tingitud valesti mõõtmisest ning vähesel määral ka ümardamisest. Eksperimentaalne töö 2 Ülesanne: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk. Arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud seadmed: · seade gaasi mahu mõõtmiseks · väike mõõtesilinder · filterpaber · termomeeter · baromeeter Kasutatud ained:
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09 2 21,52 0,03 30,03 0,00 3 21,52 0,03 30,06 -0,03 4 21,53 0,02 30,07 -0,04 5 21,54 0,01 29,89 0,14 d = h = 21,55 = 0,03
1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. ∆ = d₁ - ∆ = hh - ∆ = d₂ - Mõõtmise di hi di nr. d₁ h d₂
V °= V °= =6,89 cm ³ P ˚∗T 760∗295,15 K 2. Metalli massi leidmine V ° × M Mg 6,89 cm ³∗24,3 g/ mol M= M ( Mg )= =7,47 mg Vm 22,4 mol /dm ³ 5. Veaprotsent |7,47−7,5|∗100 ∆= =0,4 7,47 Kokkuvõte Metalli massi võib leida eralduva gaasi mahu järgi. Katse tulemusena tekkis veaprotsent 0,4%.
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid __ __ Relatiivne viga δ = Δ / d * 100 (%) Absoluutne viga ∆ = d₁ - � � 5. Arvutustabelid Keha nr 1 _ _ Mõõtmi Δ = d1 _ Δ = ds - se nr d1 - di h1 Δ= h -hi ds ds 1. 22,34 -0,02 72,98 -0,09 17,99 -0,06 2
täpsem esimene meetod, mille absoluutse vea protsent on 3,11%. Kõik kolm meetodit andsid tulemuse, mis on natuke väiksem CO2 tegelikust molaarmassist. Seda saab põhjendada asjaoluga, et kolvist pole võimalik kogu õhku välja saada ning õhu keskmine molaarmass on väiksem kui süsinikdioksiidil. Absoluutset viga mõjutavad ka ümardusvead ja CO kaod.Üldiselt võib katse lugeda õnnestunuks, kuna veaprotsent on väga väike. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter,
g g g g ∆=M CO −44,0 ∆=43.15 −44.0 =−0.85 2 mol mol mol mol |M CO −44,0|∙ 100 |43.15−44|∙100 ∆= 2 44,0 => 44 = 1,93% Kokkuvõte ja järeldused: Lubatud veaprotsent oli kuni kaks protsenti, mis tõttu vastus oli ääre peal, kuid peaks olema rahuldav. Veaprotsenti võis põhiliselt tõsta arvutustes liigne või ebatäpne ümardamine. Laboris olevate baromeetri ja termomeetri andmete lugemisega võis esineda ka väikesi ebatäpsusi. (näiteks termomeetri puhul 0.01-0.09)
Temperatuur t= Rõhk 5. Katseandmete töötlus ja analüüs Leian eraldunud gaasi mahu Leian vesiniku osarõhu 101 325Pa 760mmHg xPa 18,7mmHg Leian eraldunud vesiniku mahu Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg aatommass 24,3g/mol H aatommass 22,4g/mol Arvutan suhtelise vea Õige tulemus 7,5mg 6. Järeldus Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida.
Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,29 C Lahuse külmumistemperatuur T = -1,48 C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,29 + 1,48 = 1,77 Nb! Tundmatu aine C molaarmass tuli leida selle aine 5%-lise vesilahuse külmumistemperatuuri alusel. M= (5%*1000* KK) / (95%*T) = (5* 1000 * 1,86) / (95* 1,77) = 55,3 g/mol Aine C õige molaarmass on: 60g/mol Nb! Viimasel lehel on esitatud katseandmete põhjal ka jahtumisgraafikud. Järeldus Kuna veaprotsent pole väga suur, loen katse õnnestunuks. Lahusti jahtumiskõver Lahuse jahtumiskõver
Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) Püld =100100 Pa Temperatuur t° = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° P(H2O) = 18,7 mmHg = 2493,13 Pa M(Mg) = 24,3 g/mol Arvutused Arvutan vesiniku ruumala normaaltingimustel Arvutan metallitüki massi kasutades reaktsioonivõrrandit Leian katse absoluutse vea, lähtudes metallitüki tegelikust massist mtegelik= 7,4mg Leian katse suhtelise vea Järeldus Tulemus on suhteliset täpne, veaprotsent 1,76% ja viga võib tuleneda arvutustel tehtud ümardamistest ning samuti ka sellest kui täpselt määrasin nivoo näidu büretilt.
Leian mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva naatriumkloriidi massi ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus V1= 250 ml = 1,010 g/cm3 => mlahus= = 1,010 250 = 252,59->100% m(NaCl)->2,27% m(NaCl) = 4,138 g m(liiv) = 6,1-4,138 = 1,962g 6,1->100% 4,138->X % -> X=67,84 % Õige oli 70%, järelikult veaprotsent on =97 Viga tulenes ümardamistest arvutamisel. Molaarsus M(NaCl) = 23 +35,5 = 58,5 g/mol m(NaCl) = 4,138g n(NaCl) = n(aine)== 0,071 mol Molaalsus M(NaCl) = 23 +35,5 = 58,5 g/mol m(NaCl) = 4,138 g n(NaCl) = m(lahus) = V = 250 1,010 = 252,5 g = 0,253 kg Moolimurd n(lahusti) = Cx= = Normaalsus Cn(NaCl)=CM(NaCl) Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk.
𝑃0 ∗ 𝑇 760 ∗ 294, 15 9 Mass: 𝑉0 0,006147 𝑙 𝑛= = = 0,00027 𝑚𝑜𝑙 𝑉𝑚 22,4 𝑑𝑚3 /𝑚𝑜𝑙 𝑔 𝑚 (𝑀𝑔) = 𝑛 ∗ 𝑀 = 0,00027 𝑚𝑜𝑙 ∗ 24,32 = 6,57 ∗ 10−3 = 0,00657 𝑔 𝑚𝑜𝑙 Veaprotsent: 6,57 − 7,1 𝑝% = ∗ 100 = 7,5 % 7,1 Kokkuvõte ja analüüs Selles eksperimentaalses töös sain jälgida metalli (Mg) reageerimist soolhappega. Määrasin magneesiumi massi reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi ning kasutades selleks Daltoni seadust. Vigade põhjuseks võivad olla ebatäpsed mõõtmised ja umbkaudsed arvutused.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Ideaalgaaside saamine 1 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane 30.09.2013 SISSEJUHATUS Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: · tempe...
100/v_2ls_1 LP(g) v°_2sl70- 28-30 II1 2,04 36 80/v°_2ls_1 LPg v°_2ls_1 22-25 II1 0,67 12 Go(GI) v°_2tls50- th 25-30 0,44 8 (85%/15%) 100/+tls(+s) Kokku 5,65 * 100 *Põllumassiivi pindala on Maa-ameti mullakaardi andmete järgi 5,66 ha. Mullastiku kaardirakenduselt mõõdetud tulemus on 5,65 ha. Mõõtmise veaprotsent on 0,2. Sifrite ja lõimisevalemite seletused KIg gleistunud leetjas muld LP(g) gleistumistunnustega näivleetunud muld LPg gleistunud näivleetunud muld Go leostunud gleimuld GI leetjas gleimuld vo raudkiviveeris v paeveeris ls liivsavi sl saviliiv tls tolmjas liivsavi s savi th toorhuumus v°_2ls_160-100/v_2ls_1 keskmiselt raudkiviveeriseline kerge liivsavi, tüsedusega 60-100 cm, millele järgneb keskmiselt paeveeriseline kerge liivsavi
A= -55,8 (-50,160) = -5,64 Suhteline viga: = · 100% (kus A- absoluutne viga; An- mõõteriista näit) = · 100% = 11,2 % Järeldus: Katsel tehtud reaktsiooni soojusefekt on väiksem, kui tegelikult peaks olema. Ilmselt on põhjus selles, et reaktsiooni käigus sai vähem aineid lisada mõõtmisvea tõttu või oli välistemperatuur siiski mõjutas hoolimata soojusisolatsioonist keeduklaasi temperatuuri ning selle tõttu ei tõusnud temperatuur nii kõrgeks kui oleks pidanud. Veaprotsent on 11,2%, arvan, et see pole kõige suurem, sest termomeetrid võivad natuke valetada ja kasutataval termomeetril on temperatuuri raske jälgida. Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida aine lahustumisel toimuvat temperatuuri muutust Kasutatud töövahendid: katseklaasid, termomeeter, kaal Kasutatud reaktiivid: H2O, NH4NO3 (ammooniumnitraat), Na2SO4 (naatriumsulfaat)
Soomes, Venemaal, kui Leedus. Kuid sõltumata riigist tuleb tuulelektri tootmise juures arvestada ühte asja seda ei toodeta rohkem mitte siis, kui on vaja, vaid siis, kui tuult on. Seetõttu võib vabal turul konkureeriv energiafirma, kellel endal tootmisvõimsusi piisavalt, maksta selle eest enamuse ajast üsna madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes
annaabi.ee 
