TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
Proovikeh Kivistamistingimus Purustav jõud, kN Keskmine a nr. Üksik N/mm2 N/mm2 12 7,50 4.3 7,08 Vee sees 13 8,13 Graafik 3. Survetugevuste võrdlus. 25 20.31 20 17.29 15 Survetugevus [N/mm2] 10 7.4 7.08 5 0
Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide
Seejärel mõõdeti survepind, millega 2 keha olid omavahel koos. Edasi asetati kehad survepingi vahele, mis survet tõstes jõudis survetugevuseni, mille juures kehad purunesid. Saadud lugem võeti manomeetrilt. 300 ühikule vastas 5000 kgf. Arvutati purustav jõud iga proovikeha puhul valemi (1) järgi. Edasi arvutati survetugevus iga proovikeha puhul valemi (2) abil. Ning peale seda leiti kõikide proovikehade survetugevuste aritmeetilise keskmise abil keskmine kipsi survetugevus. 5.Paindetugevuse määramine (Tabel 4) Kõigepealt mõõdeti proovikeha laius ja kõrgus. Seejärel asetati keha survepingile, mille tugiava oli 10 cm. Masin avaldas jõudu seni, kuni keha purunes. Võeti lugem manomeetrilt. 300 ühikule vastas 300 kgf. Arvutati iga proovikeha puhul pusurtav jõud valemi (3) järgi ning paindetugevus valemi (4) järgi. Kõikide
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3
Katsetati 4 erinevat proovikeha, mis olid normaaltingimustel saanud kivistuda 1; 3; 7 ja 28 päeva. Esimese kolme proovikeha puhul pandi nad päevad vastavate päevade arvu täitmist -18oC ning võeti välja 28 päeva täitumisel. Enne katsetamist hoiti proovikehi vähemalt 12 tundi normaaltingimustes. Graafikult 1 on näha, et proovikehade survetugevused olid suuremad suurema klassi betoonide puhul. Proovikehade maksimaalsete ja minimaalsete survetugevuste vahe on kõikide betooniklasside puhul peaaegu sama. Kõige suurema tugevusega proovikehade katsete puhul oli näha suuremat tugevuste erinevust. Proovikehade survetugevused langesid peaaegu lineaarselt, sõltuvalt külmumisajast. Põhjuseks, mis varem külmunud betooni survetugevus on madalam, on see, et värske betoon on veega küllastunud, betoonis olev vesi külmub ja paisub. Paisumise tulemusena tekivad kivistunud betoonis
Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2 σ – betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang, N/mm2. 2. Koostise arvutamine Betooni koostise arvutamisel lähtutakse betooni vajalikust keskmisest survetugevusest ja rakendatakse käesolevas töös absoluutsete mahtude printsiipi s.o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe s.o. tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk
Ohutu proovide võtmine veoki koormust, laoturi tiguvõllide juurest, Kuhjast analoogselt veoki koormast, paigaldatud, kuid tihendamata segust panni abil, paigaldatud, kuid tihendamata segust kühvli või kopakese abil, Asfaltbetoonitehasest, puurkehade puurimine. Proovide tihendamine: proovikehad valmistatakse löök või güraatortihendamisega (silindrilises vormis). Segu veekindlustegur on veega küllastatud ja küllastamata proovikehade survetugevuste suhe. Vastupanu naastrehvide toimele A Prall katse(5 tundi 5 kraadises vees), Naastrehvidega kulutatakse (sõidutatakse ratast proovikehal). Rattaroopa katse killustikmastiksasfalt SMA katse maksimaalne suhteline jäljesügavus %. Hinnatakse läbi vajumise, mida tekitatakse kunstlikult. Marshalli katse leitakse asfaltbetooni stabiilsus ja voolavus määratud meetodil valmistatud proovikeha koormamisel katseseadmes püsiva kiirusega 60 C.
Esimese kuue katsekeha korral oli keskmiseks survetugevuseks 40,7 MPa, teise seguga saadi keskmiseks 41,0 MPa, viimases katses, kus muudeti vesi-tsementtegurit oli survetugevuseks 40,0 MPa.Katsetulemustest võib järeldada, et erinevate tsementide kasutamisel betooni survetugevus oluliselt ei erine. Kui aga vähendaga vesi-tsementtegurit, siis nelja katse puhul võib täheldada, et betoon saavutas suurema survetugevuse kui suurema vesi-tsementteguri juures. Täiendavalt võib näha minu rühma survetugevuste graafikut erinevate segude korral. (Graafik nr 2.). Betooni tihedused on kõikidel rühmadel samas suurusjärgus. Segu nr 1 puhul olid kõikide rühmade katsetulemused vahemikus 2363-2407 kg/m3. Minu rühma esimese kuue katsekeha tiheduseks oli 2396 kg/m3. Teise katse puhul, kus kasutati teist tsementi, olid tihedused vahemikus 2346-2404 kg/m3 ning meie rühmal vastavalt 2357 kg/m3. Katses number kolm kasutati sama tsementi mis katses number 2, kuid vähendati vesi-tsementtegurit. Saadud
Eksamiküsimused õppeaines ,,Betooniõpetus" EPM 0030 (2012/2013 õppeaasta) 1. Tähtsamad daatumid betooni ajaloos Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena
niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe). ·Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast. Võivad kergelt reag. veega või vesi võib kondenseeruda materjali poorides. Tasakaaluniiskuseks nimet. niiskust, mille korral materjal saavutab püsiva niiskuse sisalduse antud t o ja veeauru osarõhu juures ning sõltub hügroskoopsusest ja veeauru sisaldusest õhus. ·Ilmastikukindlus materjali vastupidavus väliskeskkonna igasugusele mõjule.
ja plastilisus; kasutatava tsemendi mark, mahukaal ja erikaal; kasutatava liiva ja killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1) kus fcm nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2; fck betooni normtugevus (C16/20), N/mm 2; betooni survetugevuste kogumi standardhälbe hinnang (=5,3), N/mm 2. Betoonisegu koostise arvutamiseks on tarvis leida vesi-tsementtegur (tsement- vesiteguri pöördväärtus). Väärtus on leitav valemist 2: RB = A RTs ( TsV -0,5)(2) kus RB betooni nõutav survetugevus (=fcm), N/mm2; RTs tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm 2; Ts/V tsement-vesitegur (tsemendi ja efektiivse vee massi suhe);
on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul. Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse
tugevusklass ei ole suurem kui C35/45; elemendi arvutuspikkus l0 20h (saledus 70); a1 = a2 0,25h (vt. joonis 4.9). Joonis 4.9 Tsentriliselt surutud ristlõige Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 76 Antud ristlõike tugevuskontroll Antud üldise (NEd) ja kestva (NEd,l) normaaljõu, ristlõike mõõtmete h ja b, betooni ja armatuu- ri survetugevuste fcd ja fycd ning elemendi arvutuspikkuse l0 korral võib ristlõike tugevustingi- museks võtta NEd (fcdAc + fycdAs,tot), (4.31) kus Ac = bh betoonristlõike pindala; As,tot armatuuri kogupindala; konstrutsiooni hälbeid, saledust ja koormuse kestvust arvesse võttev tegur. = c + 2( sc c) s. (4.32)
annaabi.ee 
