näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid Keramsiitbetoonplokid Fiboplokid (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus.
Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel Prk nr Laius 1 Laius 2 kgf kgf/cm2 N/mm2 Kuiv/Immutatud vees (7p) [mm] [mm] Manom. näit
>ehituskips,vormikips. Kõrgtemp.-:omane aeglaane kivinemine>kõrgpõlet.kips.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde- &survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v
Mis toodan ja Vasalemma. KNC võ Rakke lubjatehasesse, kiviKorrastamissuundveekoguEraldise varuehituslubjakivi (madalamargiline) aT 15669 tuh m3 Vastavus tingimustele, 1= jah, 0=ei Varud, tuh m3 tehno- tehno- Survetug loogiline loogiline evus, lubjakivi viimistlus- lubjakivi tehn. lk, viimistlus- viim. Kivi, kg/cm2 kivi killustik maht kivi maht 500 1 1 1 1 4.627 0 0 450 1 1 1 1 975.923 0 0
lisandid põhjus põletustemp languse.Tootmine:tehnoloogia valik sõltub lähtemater.Toora.läbib ahjus3temp.-tsooni:eelkuum.-,põletus-&jahutus.tsoon.Põlet.erald.kaltsiidist CO2.Toora.leidu.lisand. põhjus.põletustemp.langust. Lubi peab olema põlet.ühtlaselt,seda kahjus.nii üle-kui ka alapõlet.Kasut:krohvimördid segus kipsiga,kuivsegud,lubivärvid.23.Lubja omad.määra:tug.näita. Määrat.hüdraulilistel lupja.,mis valmist.1:3mört vesisideainetegur.0,5 v.0,55.olenevalt lupja liigist. Survetug.määrat.prisma`l7&28p.20C&>90%niisk.juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel.tehnoloog.&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni.standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot.>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut
S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku. Orgaanilised Tselluvill valm utiilpaberist +antiseptikud , om ei põle, loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki, mädane, niisku, närilised ei söö
müüri ladumine on väga töömahukas. Lubjakivi survetugevus on 30 ... 60 MPa, tihedus 1,8 ... 2,6 T/m3. Põhiliselt kasutatavad tehiskivid on a) tellised - silikaattellised, survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3; - savitellised (põletatud), survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3; b) betoonplokid - Columbia-kivi, survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3; c) kergbetoonplokid - keramsiitbetoonplokid Fiboplokid survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3; - Taloti plokid survetug- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3; - gaasbetoonploki - Siporex, survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3; - põlevkivituhk-väikeplokk (Narva pl), survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3. Tabel 2 (3.1) Müürikivid liigitatakse I ja Nõuded mürikivide tugevusgruppidele
tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED:
2 119,0 05{ 113,6 96 83 140 )?4'7 3 I19,8 83,0 99,4 83 84 120,5 84,0 r0r2 75 12500,0 123,5 123,5 12,1 84 *Proovikeha4 on veegaimmrnatudproovikeha Lisas 1, tabelis4 toodudandmetepdhjal on kujuteguriks0,91,millega keskmist" survetug'ustkorrutadessaamenormaliseeritudsurvefugevuse: N A r R,=0.91*22,4-=20,4 .. mm- mm i/ A. -'" +'--- lmmutatudtellise normaliseeritudsurvetusevusR- = 0,91 ' ---:: l2,l --i-- = I 1,0
annaabi.ee 
