kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e. aksiaalkompressor - rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub gaasile üle konsoolselt rootori külge kinnitatud labade kaudu. Joonis: a kolbkompressor: 1 kolb, 2 silinder, 3 sisselaskeklapp, 4 väljalaskeklapp; b
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi
tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus on võrdeline ringorbiidi raadiuse ja nurkkiiruse ruudu korrutisega ning pöördvõrdeline raskuskiirendusega. Sama jõud tekitab pumba survepoolele rõhu. Mõõdetuna vedelikusamba kõrgusena, nimetatakse seda rõhku pumba tõstekõrguseks. Atmosfäärine ehk 100 kPa suurune rõhk vastab vee tõstekõrgusele 10 m. Vedelik sisestatakse tsentrifugaalpumpa tiiviku pöörlemistsentri ümber või läheduses olevast sisestusavast imitoru kaudu. Tsentrigugaaljõu teke (C) ja tsentrifugaalpumba põhimõte: A- pumba imipool, B- pumba survepool, 1- imitoru, 2- pumba korpus, 3- imipoolelt avatud tiivik4-survetoru
selle struktuuei oluliselt rikkumata. Voolikpumba töökambriks on elastne voolik, mida mööda välise tööorgani pooltsurutakse pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele. 27. Kruvipumbad Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga
Voolikpumbad võimaldavad samuti käsitleda pumbatavat toodet selle struktuuri sikkumata. Voolikpumba 107. töökambriks on elastne voolik, mida mööda valise tööorgani poolt surutakse 108. Voolikpumbad pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele. 109. Voolikpumpasid nimetatakse ka peristaltilisteks. Need on mõeldud 110. 111. 112. 113. Kruvipumbad 114. Kruvipumbad koosnevad plastmassist sisekestaga horisontaalsest korpusest ja selles pöörlevast kruvitaolisest rootorist. Sisekesta profiil vastab täpselt kruvitaolise ehitusega rootori profiili. Kruvirootor paikneb korpuses ekstsentriliselt, mille tulemusena liigutatakseiga pöördega kruvi sammu,
Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt imipoolelt läbi kolvi survepoolele ja sealt läbi surveklappide survetorusse. Kasutatakse selliseid kolbpumpi keskondade pumpamiseks kus on palju õhku või gaase. Keskonna liikumissuund on alt üles, gaasid liiguvad silindrist esimesena välja, ei teki õhupatju ja pumbal on parem imemisvõime. Kolbpumba klapid. Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja.. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe ,mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis-sulgemise mehaaniline mehhanism).
Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse . Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris 23 ühesuunaliselt imipoolelt läbi kolvi survepoolele ja sealt läbi surveklappide survetorusse. Kasutatakse selliseid kolbpumpi keskondade pumpamiseks kus on palju õhku või gaase. Keskonna liikumissuund on alt üles, gaasid liiguvad silindrist esimesena välja, ei teki õhupatju ja pumbal on parem imemisvõime. Kolbpumba klapid. Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja.. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe ,mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis-sulgemise mehaaniline mehhanism).
kinnitatakse silindrite külge. Pumba imi- ja surveklapid koos klapisadulatega on pressitud hermeetiliselt klapikarbi sisse. Pealt kaetakse klapikarp tihendatud klapikarbikaanega. Otsvooluga kolbpumpades, kus keskkond silindris oma suunda ei muuda, asuvad imi-ja surveklapid eraldi. Need pumbad on varustatud peale tavaliste imiklappide veel kolvi sees asuvate lisa vaheklappidega. Sellega saab pumbatav keskkond liikuda silindris ühesuunaliselt imipoolelt läbi kolvi survepoolele ja sealt läbi surveklappide survetorusse. Kasutatakse selliseid kolbpumpi keskondade pumpamiseks kus on palju õhku või gaase. Keskonna liikumissuund on alt üles, gaasid liiguvad silindrist esimesena välja, ei teki õhupatju ja pumbal on parem imemisvõime. Kolbpumba klapid. Klappide ülesanne on avada ja sulgeda klapi avad silindrisse ja välja. Kolbpumpades kasutatakse nn. automaatklappe, mis avanevad ja sulguvad rõhuvahede toimel (puudub avamis-sulgemise mehaaniline mehhanism)
Tiftipihustist tulev kütus süüdatakse põlema elektroodidega. Kütus tuleb katelde etteandepumpadest läbi torustiku katla põletisse. Kõigepealt läheb läbi filtri deaeraatorisse, kust edasi kütusepumpa. Sealt edasi eelsoojenditesse (neid on 3tk), sealt pihustisse (diferentsiaalkolvile ja nõela poolele). Tagasivoolukütus pihustist läheb kütuse hulga regulaatorisse. Sealt väljuv kütus läheb diferentsiaalkolvi avamise poolele ja osa voolab tagasi pumba survepoolele ning deaeraatorisse. Pihusti torudel on neli elektromagnetklappi, mis avavad ja sulgevad kütuse. Kütuse hulga reguleerimine ehk katla tootlikkuse reguleerimine toimub tagasivoolukütuse hulga reguleerimisega. Pihustatav kütus süüdatakse kaarleegiga, mis tekib kahe elektroodi vahele käivitamisel. Pihustil on erinevad otsikud erinevate läbimõõtudega. Nende vahetamisel muutub katla tootlikkus. Pärast pihustiotsiku vahetamist tuleb ka välja reguleerida difuusori kaugus pihustist
annaabi.ee 
