Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"survemeetodeid" - 9 õppematerjali

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail
9
docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

Otsustavaks diplomaatilise läbimurde aastaks sai Nõukogude Liidule 1924. a., mil loodi diplomaatilised suhted Inglismaaga, Itaaliaga, Austriaga, Kreekaga, Norraga, Rootsiga, Hiinaga, Taaniga, Mehhikoga ja Prantsusmaaga. NEPI LIKVIDEERIMINE. PÖLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMINE. Aastatel 1921-1927 muutus tunduvalt nõukogude ühiskonna elu kvaliteet.Paljud poliitikud olidsellele vastu, nähes ohtu sotsialismi alustele. 1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Toidu andmine muudeti jälle kohustuslikuks.Söök võeti ära.Olulisemad muudatused seisnesid järgnevas: 1) lõpetati majanduse regulatsioon turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil; 2) arendati rasketööstust kergetööstuse ja põllumajanduse arvelt; 3) suuri summasid kulutati uutele ümberrelvastusprogrammidele; 4) alustati talurahva kiiret ja massilist kollektiviseerimist; 5) viidi sisse toiduainete ja esmajärguliste tööstuskaupade kaardisüsteem;

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944
10
doc

Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939 - 1944

kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude 8 korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t. aktiivsed liikmed koos perekondadega.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Küüditamine
11
wps

Küüditamine

Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste 3 organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t.aktiivsed liikmed koos perekondadega

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
Inimkaubandus Euroopa Liidus
40
pdf

Inimkaubandus Euroopa Liidus

partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel. Olles juriidiliselt pädevad või kasutades juristide abi, ongi kaubitsejatel selle illusiooni loomises edu olnud. Kaubitsejate ja potentsiaalsete ohvrite vahel sõlmitakse pealtnäha ametlikud lepingud ja see mängib kaubitsejatele kätte nende peamise trumbi ehk lepingule alla kirjutanud ohvritel tekivad rahalised kohustused. Teine viimase aja trend on kasutada värbamise ajal mittefüüsilisi survemeetodeid (emotsionaalne ekspluateerimine, hirmutamine või vaimne vägivald), mida on raske tõendada kohtumenetluses. Suhtumine, et ohvriks langemise eest vastutab ohver ise ja ta on valinud oma saatuse vabal tahtel, aitab kaubitsejaid, kes kasutavad seda enda kaitseks kohtus ja meediapropagandas. Inimkaubanduse ohvrid ei ole ainult naised ja lapsed ÜRO ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks

Politoloogia → Euroopa liidu poliitikad
12 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I ­ talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I ­ talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
Maailm kahe maailmasõja vahel
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

üldarvust), inimeste üldine elujärg paranes tublisti. Kasvama oli hakanud külvipind ning põllumajanduse kogutoodang oli võrreldes sõjaeelsega kasvanud 24%. Kahjuks ei olnud kõik partei-ja riigijuhid sellise arenguvariandiga nõus. V. Lenin, N. Buhharin jt. nägid nepis suuri võimalusi, teised nagu L. Trotski, J. Preobrazenski jt. olid vastu jõukuse kasvule, nähes selles ohtu sotsialismi alustele. 1928. a. jaanuaris otsustati kasutama hakata survemeetodeid. Taas mindi toiduainete andmise kohustusele. Viljaülejäägid, sageli ka toidu-ja seemnevili võeti ära sunniviisiliselt. Talupoegi, kes püüdsid vastu panna, hakati karistama kui spekulante. Siitpeale said administratiiv-repressiivsed meetodid majanduslike ja poliitiliste probleemide lahendamisel reegliks ning leidsid üha ulatuslikumat kasutamist. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV Liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule

Ajalugu → Ajalugu
325 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I ­ talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I ­talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c) kasutatakse tavaliselt kuumtöötlemisel, kuna külmalt ei ole materjalid küllalt plastilised ja tuleks rakendada ülisuurt jõudu. Nimetatakse ekstrusiooniks. Seda meetodit kasutatakse peamiselt Al ja Cu ning nende sulamite töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine (d) toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks suure

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun