Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise lõpus ületab kütuse isesüttimistemperatuuri, võib segu süttida isegi juba enne protsessi lõppu. See ei ole kooskõlas mootori tööpõhimõttega ning tagajärjeks on mootori ebakindel töö ja kasuteguri järsk langus
Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9. Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks on suurendatud kolvi
koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Ottomootori töötsükkel Diiselmootorid Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest.
Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum.
bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise 6 kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust. Kõrge surveastme saavutamiseks
9 mm" või "14 mm", ümarad hambad, Top Fuel, Top Alcohol, Pro Mod jne. Bloweri üks kõige isikupärasemaid ja coolimaid asju on nn. "vile" või vingumine. Kuid tegelikult ei tulegi see kompressorist, vaid hoopis rihmaratta ja rihma vahelt välja surutavast õhust. Vile tooni saab muuta rihma pingutades või lõdvendades, aga see nõuab suurt ettevaatust. Kui palju siis võib rõhku peale keerata? See, jättes kõrvale mootori vastupidavuse, sõltub eelkõige kütusest ja staatilisest surveastmest. Oluline on nn. kombineeritud surveaste (effective compression ratio).Tavabensiinil on piiriks 1215, võistlusbensiinil 24+, metanoolil ja nitrometaanil hoopis kõrgem. Valemiks on (1 + rõhk/14.7) x staatiline surveaste. Näiteks 8.5 surveaste ja 7 psi boosti annab (1+7/14.7) x 8.5 = 12.5 , ehk saab kasutada tavabensiini. Tüüpiline metanoolimootor surveastmega 12, rõhuga 30 psi aga annab (1+ 30/14.7) x 12 = 36.5! Mõni sõna tänavamootoritest
See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks muskelautode kuldajastu lõppemisel. Näiteks legendaarse Chevy LS6 mootori surveaste oli 1970. a. 11,25 ja 1971. a. 9,00. Võimsust läks seepärast kaotsi vähemalt 25 hj. Kvaliteetse bensiini ja sobivate plokikaante korral on siiski ka tänapäeval võimalik kasutada surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR1 Corvette'i mootor. Olgu öeldud veel niipalju, et seni oli juttu staatilisest surveastmest, kuid praktikas on määrav dünaamiline surveaste, mis näitab, milline reaalne rõhk silindris valitseb ja palju seal küttesegu kokku surutakse. See sõltub staatilisest surveastemest, aga ka muudest komponentidest, mis määravad, kui palju ja millise kiiruse ja rõhuga küttesegu silindrisse jõuab, nagu näiteks nukkvõll ja sisselase. Näiteks ülelaadimisega mootorites kasutatakse madalama staatilise surveastmega kolbe (7,59),
Seega on sisepõlemismootoris töötavaks kehaks tegelikult õhk, mitte aga bensiiniaur. Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. Lämmastik, mida on ¾ õhu koostisest, ainult kuumutatakse. Küttesegu silindris süüdatakse küünlast tekkiva sädemega. Surveastmest sõltub kütuse põlemise täielikkus. 2 Surveastmest sõltub ka mootori kasutegur. Kõrgema surveastme korral on küttesegu algtemperatuur survetakti lõpu poole kõrgem. Seetõttu on põlemine täielikum. Karburaatormootorites ei ole võimalik tõsta surveastet üle 8-9.Seda takistab küttesegu isesüttimine enne kolvi jõudmist. Isesüttimine on mootorile kahjulik ning vähendab selle kasutegurit ja võimsust
kontrollitakse töösoojal mootoril. Mootori väntvõlli pöörlemissagedusel 500 pööret minutis peab rõhk silindris olema 3...4 MPa (30...40 bar) ja erinevus silindrite vahel ei tohi olla üle 0,2 MPa(2 bar). Kompressiooni langusele mootoris viitab: *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu Kompressiooni languse põhjusteks on: *silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine, *klappide ebatihedus Mootori võimsus oleneb surveastmest, silindrite töömahust e litraazist ning väntvõlli pöörlemissagedusest. Diiselmootorite surveaste =15...21. Mida suurem surveaste seda rohkem energiat kulub õhu kokkusurumisele. Suurte veoauto mootorite ligikaudne töömaht on vahemikus 10...14 l. Diiselmootorite väntvõlli pöörlemissagedus on vahemikus 1500...5500 pööret/ min Gaasijaotusmehhanism Diiselmootori gaasijaotusmehhanismi ülesanne on puhta õhu õigeaegne sisselaskmine
T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks. Täiteastme valemist järeldub, et täiteaste sõltub surveastmest. Teoreetilise ja tegeliku töötsükli erinevused : Teoreetiline surveaste sõltub mootori tüübist , Tegelikus tsüklis komprimeerimis- ja paisumistsüklid on
kolvirõngaste liigse kulumise, kolvirõngaste tihendusvõime languse ning võimsuse kao. Kuna antud tegevus tähendab ka uute, remontmõõdus kolvide soetamist saab kaks eesmärki täita ühe muutujaga. Valides suurema kõrgendusega kolvid on võimalik tõsta surveastet, seeläbi kasvatada mootori efektiivust, võimsust. Surveaste suhtarv, mis iseloomustab töömahu ja põlemiskambri mahtude suhet. Surveastmest sõltub mootori termiline kasutegur, mis surveastme tõstmisel suureneb. Surveastme tõstmisel tõuseb termiline kasutegur kiiresti kuni surveastmeni 13:1. Suuremal surveastmel kui 13:1 termilise kasuteguri kasv on minimaalne. Empiirilistel kogemustel lähtuvalt antud mootori puhul maksimaalne mõistlik surveaste kasutada tavakütuseid on 12:1. Kepsude asendamine otsus tuli peamiselt seetõttu, et suurendada töökindlust mootori pöörete piiraja tõstmisel
v2=v3 ning v1=v4 (vt.joonis ) siis saame = 1 - T1/T2 (98) Adiabaatses protsessis 1-2 T2/T1 = (v1/v2)k-1 = k-1 , millest T2 = T1 · k-1 (99) Võttes valemist (99) T2 ja pannes selle (98)-sse, saame : = 1 1/ k-1 (100) Tsükli termiline kasutegur soojuse isohoorsel sisseviimisel oleneb surveastmest ja töötava keha adiabaadi näitajast (k=cp/cv). 6.6. Sisepõlemismootorite teised tsüklid. 1) Termodünaamiline ringprotsess (tsükkel) soojuse sisenemisel jääval rõhul on rakendatud diiselmootorites (ringprotsessi, kus soojust juhitakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks.) , kus kütuse sissepritsimine ja pihustamine toimub suruõhuga kolvi ülemises surnudseisu asendis (ÜSS).
4 2 T2 v1=v4=c v2 v1 v A Villu Vares Energia ja keskkond Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast, st töötava termodünaamilise keha omadustest. Nii surveastme kui adiabaadi astendaja suurenemisel tõuseb ka termiline kasutegur. 5.1.5 Diiselmootor. Dieseli ringprotsess ja segaringprotsess Teiseks kolbmootori tehniliseks lahenduseks on Saksa inseneri Rudolf Dieseli poolt 1897.a. ehitatud aeglasekäiguline kompressor-mootor (vt Joonis 5 .41), mida tänapäeval tuntakse tema looja nime järgi. Kui Otto mootoris komprimeeritakse survetaktil küttesegu, siis
s. seisust ü. s. seisu, surub töösegu põle- lõpuks 80 ... 100 °C. Silindris jääkgaasidega segunenud miskambrisse kokku. Segu eelnev kokkusurumine tagab küttesegu nimetatakse tööseguks. töösegu süütamisele järgneva kure põlemise, kõrge tempe- Mida rohkem voolab silindrisse küttesegu, seda suurem ratuuri ja seega ka suurema töörõhu. Sõltuvalt mootori surveastmest ja töösegu eelnevast temperatuurist tõuseb takti lõpuks rõhk silindris 10... 12 kgf/cm2 ja segu temperatuur 350... 400 °C-ni. Survetakti lõpul süüdatakse töösegu süüteküünla elekt- roodide vahel tekitatava sädemega. Kokkusurutud segu kurel põlemisel eraldub palju soojust ja gaaside tempera- tuur tõuseb kuni 2000 ... 2300 °C ning rõhk kuni 45 kgf/cm2. Paisunud gaaside rõhu mõjul alustab kolb liikumist ü. s. seisust a. s. seisu, s. o. toimub töötakt
annaabi.ee 
