kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per. : Milano per ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 1497) ning Firenze per (1501-1506; "Mona Lisa" ehk "Gioconda" ehk "La Joconde" oli esimene psühholoogiline portree; naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha. Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et in. võimalikult hästi kujutada, käis LdV salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. LdV suri 1519.a. Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos ja esimeseks õpetajaks oli isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põh. madonnasid. 1508. a siirdus ta Rooma, kus elas paavstile töötades terve elu. Ka tema kasutas palju kolmnurkmotiivi. 1509-1517. a maalis
vaatab alati vaatajale otsa, ükskõik millise nurga alt teda ka ei vaadata); naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha (selles saavutamiseks tegi da Vinci palju uurimistööd, nägemaks, kuidas sõrmed olema peavad, arendas välimuse kujutamise täiuseni). Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et inimkeha võimalikult hästi kujutada, käis da Vinci salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. Leonardo da Vinci suri 1519.aastal Prantsusmaal. Sfumato on maalimisstiil, kus kasutatakse pehmet üleminekut valgusele ja varjule (nt Mona Lisa maalil), tuhmjas vine. Raffael (1483 1520) on tuntud eelkõige maalijana. Ta sündis Urbinos (väike Itaalia linnake) ja tema esimeseks õpetajaks oli tema isa. Esialgu töötas ta Firenzes, kus maalis põhiliselt madonnasid ("emand" it. k; ema lapsega). 1508. aastal siirdus ta Rooma, kus elas
Pärast seda kuulsid teised hirmsat pauku Väike Mati pani sõrme ninna Pärast jäi see hoopis kinni sinna Mäng Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on trammi all "NÄE" Soolikad ja keel üksik jalgki tõmbleb veel Inimesi nagu muda kõigil silmad punnis peas Arstil käes on juba nuga sebib puruks laste seas Tõnul pole enam käsi väiksel Jussil puudub p... Arstid õmblemast ei väsi niiti täis on asfalttee Veereb, veereb väike pall lapsed kõik on surnukuuris Puhkavad seal lina all nagu loomad oma puuris Terminaator Kõik ei ole lehmasitt mis haiseb nagu pask Kõik metallikamakad ei pruugi olla vask Kõik mis sillerdab ja särab ei ole ju veel päike Ma ei joo veel õlut sest ma olen liiga väike Kõik mis elu mõnusaks teeb pole raadio 2 Iga lontis kõrvadega peni pole taks Kõik mis segane ja totter ei ole ju veel uni Ma ei anna sulle raha kui sa mind ei luni Pole sõber igaüks kes hõikab sulle "HÕI"
1) Mängijate arv. 2) Mis vääringuid kasutatakse. 3) Kliinilised tüübid. 4) Tsoonid. 5) Psühhodünaamika. 6) Instiktiivne. Kvantitatiivsed muutujad mängijate arvule: 1) Peindlikkus. 2) Visadus. 3) Intensiivsus. Mängu faasid: 1) Mängija on ringkonnas sotsiaalselt aktsepteeritav. 2) Mingit püsivat parandamatut kahju ei kutsu esile, kuid mängijad pigem varjavad seda avalikkuse eest. 3) Mängitakse kogu hingest täispanga peale ja see lõpeb kas operatsioonisaalis, kohtus või surnukuuris. 8 Mängude sõnastik «Toimijat» ehk algatajat nimetatakse tavaliselt «Valge», vastapoolele antakse nimi «Must». Hüved: 1) Seesmised psühholoogilised. 2) Välised psühholoogilised. 3) Seesmised sotsiaalsed. 4) Välised sotsiaalsed. 5) Bioloogilised. 6) Eksistentsiaalsed. Destruktiivsete mängude mängijad satuvad terapeuti jutule märksa sagedamini kui need, kes mängivad konstruktiivseid mänge.
Avaliku arvamuse järgi olid tõelised kunstnikud vaid need, kelle töid eksponeeriti Salongis. Sõltumatu kunsti toetajaskonnaks kujunesid opositsioonilised jõud. T. GÉRICAULT' maali ,,Meduse'i parv" võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose süzeeks oli reaalne sündmus kaasajast merehädaliste 12-päevane vaevlemine parvel. Vaatajate tunnete mõjutamiseks on esiplaanil surnud või surevad inimesed, mille jaoks ta käis Pariisi surnukuuris laipu uurimas ja maalimas. E. DELACROIX suurim romantik, peamiseks vahendiks värvid. Ta kasutas tihti täiendvärvuste (nt roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest
Romantism avaldas talle suurt mõju. Emile oli matemaatikaeksamis väga edukas kuid kirjanduseeksamis üldse mitte. Seetõttu ei saanud ülikooli sisse, pidi tööle minema. Kitsad ajad, töötas lihtsa ametnikuna. Nägi tööliste Pariisi. Öötundidel kirjutas. Jättis ametnikuameti maha, pühendus täielikult kirjutamisele. Sellest ära ei elanud. Õnnestus saada töökoht ühes suures kirjastuses. Varasem loomeperiood 1864-1868. · Romaan "Thérese Raquin". Tapmisstseenid, surnukuuris käimine, armastus kui füsioloogilised protsessid. Püüdis hoiduda omapoolsest hinnangust. Tahtis keskenduda igapäeva eludraama kujutamisele. · Jõgiromaan "Rougon-Macquart'id". Põhiteos, elutöö (eeskuju võttis teosest "Inimlik komöödia"). Romaanitsükkel ühe perekonna mitme põlvkonna elust kaasajal. Rõhutab pärilikkust (kaldumus alkoholismile jm). Tänu sellele teosele läks tal hästi. Pälvis kuulsuse, abiellus, leidis järgijaid, elas jõukalt.
kvaliteet samuti ei küündi luuleni. Neisse on tihti sisse kirjutatud Piibli teemad. Visnapuu luule on kaheti mõistetav. Mõned luuletused on väga sünged, teised jälle väga helged ja leebed. Isamaaluule on kas vihane või sünge. Teemad seinast seina. väga südamlik armastusluule Ingile. 1930 ilmus memuaarteos "Päike ja jõgi" 13 12. Heiti Talvik (1904-1947) Sünnib Tartus. Isa meditsiini haritlane, töötas surnukuuris, ema mängis klaverit. Õde ja vend. Peres soositi kultuuri. Üpris varakult kirjutas luuletusi, aga vaid endale. Tundlik, kriitiline- ei plaaninud oma luulet avaldada. Jättis Trefferi Gümnaasiumi pooleli ja läks 1 aastaks tööle kaevandusse. Pärnus lõpetab gümnaasiumi. Läks TÜ filosoofiateaduskonda, mida ei lõpetanud. 1924 teadustab Tuglasele, et hakkab luuletajaks. Looming: maht väike, aga kvaliteetne. Sarnaneb ühe osaga Visnapuu loomingust: jõuline,
annaabi.ee 
