juuste ja siniste silmadega .Nad kõik on olnud keskmisest madalama iluga ja neid pole ühtegi mõisniku juurde kutsutud. Ainuke keda kutsuti uputas ennast sellepärast jõkke. Kuid sellepeale küsis Margus et milles on Tiina süüdi et ta erinev on. Ise te võtsite ta kümme aastat tagasi oma perre ja kasvatasite teda kuid nüüd pelgate minema nagu mingi koera. Selle ajapeale oli Mari juba laua katnud ja pereisa kutsus Marguse lauda ning kui Margus lauda istus valitses seal surmavaikus ning äkki tuleb uks lahti ja ukse peal on Tiina. Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad. Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid?
(lk.102) 12.raamat. Sissi sõda on kestmas. Mitannimaad ründasid heetlased, mida enam pole. Seletatakse Aziruni jõudmine ja antakse lubadused. Sõdurite monotoonne elu. Juju hoolitseb Sinuhe eest. Lõpuks jõuab Aziru juurde, see karistab ühte sõdurit, kes on Sinuhet kõige rohkem mõnitanud. Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. Suvi Teebais kuum. Vaarao küsib Sinuhe järele. Tühja kruuse ei tohi Süüriasse müüa, ka vilja mitte. Ronk - ehk kaaren (Corvus corax) on linnuliik vareslaste sugukonnast varese perekonnast. Ronk on suurim värvuline. Juudi pärimuse järgi õpetas ronk Aadamale, kuidas oma poega Aabelit matta. Seda lugu mainitakse ka Koraanis
2 ptk Aziru poeg. Keftiu, Aziru naine, valitseb Amoris. Aziru soov Ghazat saada. Toimuvad pikad läbirääkimised, mille käigus Sinuhe ravib haigeid. Azirut püüavad tappa kaks salamõrtsukat. Ghaza jääb Egiptusele, vaaraol on õigus osta orjad Azirult vabaks. Sinuhe läheb Ghazasse. Meritsi seal läheb Egiptusesse tagasi. Kohtub Babüloni saadikuga Memphises. 3 ptk Vaarao peavaludes. 30 aastane pidu. Vaarao päästab poiss, kes ise hukkub. Sinuhe rändab taas Teebaisse. Surmavaikus Akhnetatonis. 4 ptk Seemnevilja pole. Täpiline vili pidavat tapma lapsi. Sinuhe kaotab sõudes oma paksu kõhu. Lähen Meriti juurde Teebais. Kaptahi sõnul on Sinuhe nüüd veel rikkam. Suured tühjad kruusid. Viljavarud süürlastel. Thot elab Krokodillisabas koos Meritiga. Thoti läbipeksmine. 5 ptk Suvi Teebais kuum. Vaarao küsib Sinuhe järele. Tühja kruuse ei tohi Süüriasse müüa, ka vilja mitte. · Teekond Aziru juurde · Läbirääkimised Aziruga
saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided.
korda iseenda ümber ja tegin iga kord rinnale ristimärgi; siis sidusin endale niidi väikese juuksetuti ümber, et pahu vaime eemale peletada. Aga usku mul sellesse ei olnud. Seda tehakse siis, kui leitud hobuseraud jälle kaotatakse, selle asemel et naelutada see ukse kohale; kuid ma polnud iial kuulnud kedagi ütlevat, et see õnnetuse eest hoiab, kui oled tapnud ämbliku. Kõigest kehast värisedes istusin jälle ja tõin oma piibu välja, et suitsu teha, sest kogu majas oli nüüd surmavaikus ja seepärast ei võinud lesk sellest teada saada. Noh, tüki aja pärast kuulsin ma kella eemal linnas löövat: pim-pam, pim-pam, kaksteist. Siis oli kõik jälle vaikne, veel vaiksem kui enne. Äkki kuulsin oksa naksatust all pimedas puude vahel; keegi liikus seal. Ma istusin tasa ja kuulatasin. Ja otsekohe kuulsin alt tasast kassi näugumist. Oli see aga õnn! Ma näugusin vastu nii tasa kui sain, siis kustutasin tule ja ronisin aknast välja kuurikatusele.
Rüütel Kuuno võitles kui lõvi, ka Oodo oli oma uimastusest toibunud ja raius kui meeletu enese ümber. Võitlejad kõmistasid iga silmapilk surnukehade üle, voolav veri leotas põranda libedaks. Sõjariistade kõlin, surmavate hoopide tumedad mütsud, sajatamine, oigamine, naiste patved ja laste hale vingumine -- kõik see möll sünnitas kõledat kohinat, seda tormikohinat, millele kõige sügavam vaikus -- surmavaikus järgneb. Tasuja tungis oma meeste vahelt läbi, kes tema tulekut hõisates tervitasid. Ka Oodo nägi teda kohe. 117 «Siia, verine vari!» karjus ta Tasujale vastu. «Näita, kas oled surematu!» «Kui ise tahad?» kostis Tasuja ja ta tardunud nägu ilmutas jälje ärkavat elu. «Õlgu siis surm minu käe läbi sulle kergeks nuhtluseks minu isa tapmise eest!» Nende mõõgad kõlisesid kokku. «Jaanus!» kiljatas Emiilia.
kisa. Siin-seal paistsid tasandikul paremal ja vasakul pool teed, mida mööda liikus sünge rongkäik, mõned madalad ja jändrikud puud, mis näisid näotute kükitavate päkapikkudena, kes sel süngel tunnil varitsesid inimesi. Aeg-ajalt kattis lai välk silmapiiri kogu selle laiuses, lookles puude musta massi kohal ja lõikas taeva ning vee pooleks nagu ähvardav türgi mõõk. Lämmatavas õhus ei liikunud ühtegi tuulepuhangut. Surmavaikus rõhus kogu loodust, maapind oli niiske ning libe sadanud vihmast ja värskenenud rohi lõhnas tugevasti. Kaks teenrit vedasid kaasa mileedit, hoides teda kumbki käe alt kinni; timukas kõndis nende järel ja lord Winter, d'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis sammusid timuka taga. Planchet ja Bazin tulid viimastena. Teenrid juhtisid mileedit jõe poole. Ta suu vaikis, kuid ta silmad rääkisid oma väljendamatu kõnekusega, anudes järjekorras kumbagi, kellele ta vaatas.
Aga enne kui ta jõudis need sõnad õieti lõpetada, sündis suur mürin, sest jällegi takerdusid maadlejad millessegi, langesid vastu lauda ja tõukasid paar tooli ümber. Sealt suundusid nad uue hooga vastu kahekordseid voodeid ja suurt kappi, mille otsas asusid kõrvuti Goethe ja Schilleri kipsist kujud. Et nende alus lõi kõikuma, siis kaotasid nad tasakaalu ja kargasid kapi otsast maha, üks otseteed põrandale, teine Slopasevile pähe, nii et see rabati jalust. Sellele järgnes surmavaikus. Keegi ei julgenud piiksatadagi, nii hirmus mürin oli pimedas. Vürst jooksis oma toast lambiga, tema kannul ta kaaslased. Ka Voitinski sai viimaks oma toaukse lahti. Vaatlejaile esines kurb pilt: Goethe ja Schiller olid purunenud tuhandeks killuks ja nende keskel lamas Slopasevi tüse ja raske kuju, nagu oleks see need kaks sakslast hävitanud. Vaese luige sulgi ja tema õilsat tolmu oli kogu tuba täis. Luik ise, juba ilma peata ja murdunud tiibadega,