ole õigust võtta elu teiselt inimeselt, ükskõik kui raskesse olukorda me satume. Iga inimene on väärtuslik. Doktor Meding sai mõrva pealtnägemisega aga võimu krahvi üle, sest kui mõrv oleks avalikuks tulnud oleks krahv vahistatud, mis näitab inimelu väärust toonases kirjanduses. Õnneks oli doktor Meding õiglane mees ja selle õnnetuse pealtnägemine ja saladuse pidamine tõi krahvi perele pigem läbi doktori juurde õnne kui õnnetust. Kokkuvõtteks saab öelda, et surmatemaatika oli toona sama aktuaalne kui tänapäeval ja usun, et selliseks see jääbki. Surmast kirjutamist ei välditud ega kardetud. Kõige varasemates kirjapanekutes rõhutati just kristlikke vaateid ja trööstiti inimesi ristiusu seisukohalt. Pärast valgustust rõhutati kristlikke vaateid seoses surma ootamisega ehk veidi vähem, kuid inimeste trööstimine, lohutamine jäi samaks. Iga loetud kirjandusliku surmajuhtumiga kaasnevat
konkreetset stiili. Kaasaegne ehe on traditsioonide rikkumine (kulla standartist kunstniku standartile, võimekusest ja tehnilisusest eksperimendi poole põgenemine) ja nüüd ei otsusta tellija või ostja, kuidas ehe välja peab nägema. Vabadus, peegeldus jne. võivad olla põhjuseks miks kunstnik surmaesteetikat täna nii julgelt kasutab. Mind aga huvitab rohkem see aspekt, kuidas ta seda kasutab, mis sümboolikat ja rolli toob see teema kunstimaailma, kuidas muutub surmatemaatika läbi aegade. Essee alguses ma kirjutasin et eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Sama tähtsaks jäävad need mõisted tänapäevani. See on elu draama, mille tähtsus ära ei kao, kuid tähendus ja selle arusaam muutuvad radikaalselt.
............................. 7 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 6. KASUTATUD MATERJAL ............................................................................. 9 -2- 1. SISSEJUHATUS Surmaprobleem on üks neid, millega seisavad silmitsi kõik inimesed. Surma kohta on raske küsimusi esitada, sest juba see võib mõjuda vanematele inimestele surmaendena. Surmatemaatika on lahutamatult seotud ennustamise kui tegevuse ja ennete kui nähtusega. -3- 2. MATUSEKOMBED Vanad eestlased teadsid, et kui inimene sureb, siis hing sünnib Toonelast uuesti, aga kui ta sureb ja teda kinni hoitakse, siis on ta manalas ja ongi seal senikaua, kuni lahti lastakse! Kinni hoiti tavaliselt oma esivanemate hingejuppe kas siis väe samiseks või suguvõsa karma kontrollimiseks,
,,Tean, poolvalguses suren! Kas loojangul, aos / kuid koos kummaga neist pole enese teha./ Ah, kui saaks, et mu tunglast leek kaks korda kaoks,/ kahte surma et sureksin koidu ja eha!" Päikese kadumist-tõusmist võrreldakse inimese lahkumisega varjuriiki. Luuletaja arvates on just poolvalguses romantiline ja õiglane surra. Teine olulisemaid naisluuletajaid Venemaal oli Anna Ahmatova (1889-1966). Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal, Ma saatsin sind silmavees
kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt autobiograafiline (õppis ise Tartu Horni tütarlastekoolis, teoses tema noorusaeg baltisaksa perioodi lõpp/Esimene maailmasõda ja Venemaa revolutsioonid); aadlisoost naiste harituse juurde kuulus "sahtlisse kirjutamine"; pärast baltisaksa kultuuri lõppu palju retrospektiivset idealiseerivat kirjandust. Werner Bergengrueni groteskne huumor ("Surm Tallinnas") Loomingus läbiv surmatemaatika, ajaloolisus, üleloomulikuna tunduva seletamine ratsionaalselt, ühendab ühendamatut, protokollisarnane stiil, puänt, anekdootlikkus; baltisaksa kirjanduses lühivormid eelistatud; kirjutas veel ajaloolisi romaane, novelle, luulet, tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit; kristlik humanist, katoliiklasena oli Hitleri-Saksamaal põlu all.
staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus. Ideaalne surm nüüdisaegses ühiskonnas on kiire (loomulik) surm bioloogilise vananemise tagajärjel ja soovitavalt loomulikus põlvkondade järgnevuses. 2. Kui noore inimese elu katkeb ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel, ilma
Mis ta tahab? Tahab, et tal puuduks iseloom. Aga seda ei saa tahtes. Tahes-tahtmata on teel ainus igavene sõnum. Nüüd. Ja veel. Ja veel. 1998. a ilmus Viidingu koondkogu ,,Kogutud luuletused." Ülesanne Vali üks Üdi ja Üks Viidingu luuletus. Milles avaldub Üdi-perioodi mängulisus/süngus, milliseid ootamatuid lahendusi ja riime on kasutatud? Millised mõtted ja arvamused inimelust luuletustes esinevad? Mida Viiding kritiseerib? Kuidas avaldub luuletustes surmatemaatika? VIIVI LUIK ( 6. XI 1946 ) Sündinud Viljandimaal. Tegutsenud kutselise kirjanikuna Tallinnas, kümmekond aastat elanud väljaspool Eestit, sest tema abikaasa, kirjanik Jaak Jõerüüt on olnud Eesti kauaaegne saadik mitmes välisriigis. Tuli kirjandusse nn kassetipõlvkonna autorite hulgas. Luulekogusid: "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled", "Pildi sisse minek", "Rängast rõõmust". On kaasaegse luule üks
Etnograafias kasutavad soome-ugri rahvad oma rahvariietel oktagrammi37, mis eestlastele on tuntud just sõna ,,mänd" all ning tähendab päikest, viljakust ja elu. Oktagramm (kaheksakand) on levinud Eesti lääneranniku ja saarte rahvariietel (Sala 2001: 267, 272). 36 Valmistub kasekesse (vene keel) 37 kaheksaharuline täht 30 Ülalkirjeldatust võib järeldada, et ajalooliselt oli puu surmatemaatika seotud sümbol. Nüüdisajal, graveerides oma lähedaste hauakividele, viitavad inimesed ise, et lahkunu elu ei lõppenud, vaid kas pääses käesoleva puu kaudu teispoolsusse või olevat leidnud puus uue elupaiga, ise seda teadmata. Hauakivile graveeritud puul võib olla ka surnu une kaitsja funktsioon. Siinkirjutaja poolt läbi viidud küsitlus näitas, et nii venelastele kui ka eestlastele tähendab puu graveering hauakivil eelkõige sümboolset treppi meie ja hauataguse maailma vahel ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
