NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see konkreetselt avaldab vee-elustikule
Vastus: Erametsaomanikud lasevad raiet teha 163,4% - 100% = 63,4 % rohkem. Kas metsa üldse on vaja raiuda? Põhjenda, kasutades vähemalt ühte raie liiki. Näide nr 1: Jah, see tagab haruldasemate liikide kasvukoha. Sellisel põhimõttel töötab harvendusraie, mis omakorda muudab puitu ka kahjurite suhtes tugevamaks. Näide nr 2: Jah , muidu jääks metsa vanad, surnud puud ning kahjuritega nakatanud puud. Sanitaarraie puhastab metsa kahjuritest, haigustest ning surnud või surevatest puudest. Näide nr 3: Ei, metsa raiumisel kahjustatakse loomade elupaiku. Näiteks turberaie toimub küll peale metsa inspektsiooni, kuid sellele järgnev turberaie (üks lageraie alaliik) kaotab suure ala, kus loomad enne said varjuda. Näide nr 4: Ei, metsa raiumise tagajärjel võib metsaalune maapind rasketest metsatöömasinatest kõvasti kahjustatud olla. Valgustusraie puhul, mis toimub peamiselt noorendikes, võivad masinates
· Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. Altari friisil reljeefpannoodel kujutatakse jumalate võitlust gigantidega gigantomahhia Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest, mis näivad võitluse käigus altari treppidele välja tungivat. See friis iseloomustab hästi Pergamoni koolkonna tundeküllasust, dünaamilisust ja kirglikkust. · Etüüdid surevatest alistatud gallialastest. Rhodose koolkond (ulatub tagasi Lysipposeni) ... kujutati võimsaid sõjamehi ja atleete ning erinevaid võitlusstseene. 6 · Rhodose koloss 3.saj (üks maailmaimedest) 31 m kõrgune Heliose pronkskuju Rhodose sadamasuus. Purunes maavärinas. · "Samothrake Nike" (~190 eKr). (Louvre`is)
· "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus igal aastal tõuseb. Hellenistlik skulptuur Pergamoni koolkond · Zeusi altar Pergamoni akropolil Trepiga platvorm 36,4 X 37,7 m. Altar platformi pea, ümbritsetud joonia stiilis sammaskojaga. · Reljeef pole seinaga tasapinnas, vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest. · Etüüdid(lühipalad) surevatest alistatud gallialastest. Hellenistlik skulptuur Rhodose koolkond · Rhodose koloss 3.saj (üks maailmaimedest) · koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju. · ehitati 292 e.m.a280 e.m.a · hävis maavärinas aastal 227 e.m.a · kujutati võimsaid sõjamehi ja atleete ning erinevaid võitlusstseene. Vana-Rooma 753 aastat e.m.a · Vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis
muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest. Valmikud toituvad surnud ja surevatest putukatest jt. selgrootutest. Võrktiivalised. Kiilassilm munad munetakse lehtede alumisele küljele. Valmik toitub mesinestest, õienektarist ja tolmust. Vastsed röövtoidulised, haukamissuised. Toiduks lehetäid ja lehekirbud. Talvitub valmikuna hoonetes, 2-3 põlvkonda. Mardikalised. Jooksiklased. Põlluliivikas haukamissuised, valmikud toituvad väiksematest putukatest
67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike. Kõik, mis ületab musta auku sisenemisel
61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike. Kõik, mis ületab musta auku sisenemisel
67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 6 Mustad augud Mustad augud on aegruumi piirkonnad, kus aeg ja ruum on lakanud eksisteerimast. Must auk avaldub ainult gravitatsioonis, mille külgetõmbejõud on niivõrd suur, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Mustad augud sünnivad pärast tähtede surma. Kui massiivsel tähel saab tuumkütus otsa, plahvatab ta supernoovana. Mustad augud sünnivad surevatest tähtedest siis, kui nende tähtede massid ületavad vähemalt kolm korda meie Päikese massi. Musta augu tihedus on lõpmata suur ja tekkinud auk on aga väga väike. Aegruum on musta aegu ümber kõverdunud lausa lõpmatuseni. Kõik, mis musta auku kukub, ei pääse sealt enam kunagi välja. Musta auku ümbritseb nn sündmuste horisont, mis on seda suurem, mida massiivsem on must auk. Musta augu keskel asub singulaarsus, mis on lõpmata väike. Kõik, mis ületab musta auku sisenemisel
annaabi.ee 
