Rannaniit Mis on rannaniit? Poollooduslik Karjatatav Tasane ja madal niidetav Erinevad vööndid ja substraadid Suprasaliinsed Saliinsed rannaniidud rannaniidud Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog
Subsaliinsetel rannaniitudel on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad. Vööndilisus on üks rannaniitude oluline eripära võrreldes teiste rohumaatüüpidega. Eesti rannaniidud on peamiselt karjamaad, mida inimesed on nende tekkest peale mõõdukalt mõjutanud. Et Lääne- ja Põhja-Eestis, kus rannaniidud asuvad, tõuseb maa 12,8 mm aastas siis on see maa noor. Enamik rannaniite on seega merest kerkinud ajal, mil inimesel oli
turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid. Soorohumaad - turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. Üleujutatavad rohumaad - jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all. Suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega.
veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad 3.Üleujutatavad rohumaad: jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud (ehk luhad) ja lammiroostikud ning rannikul rannarohumaad (saliinsed, suprasaliinsed ning roostikud) 4.Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad: kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. 5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad
Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. d) Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog III Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Põhiline väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine. Karjatamata või niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub jää kulutav tegevus). IV Soostuvad rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste
Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid; d) Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog. III Rannarohumaad on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinseteks ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Põhiline väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine. Karjatamata või niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub jää kulutav tegevus). IV Soostuvad rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega
III Rannarohumaad 10 on mere rannikul soolase vee mojupiirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis soltub pinnamoest, setetest ja maapinnakorgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mojuall, suprasaliinsed paiknevad merepinnast korgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Pohiline väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine. Karjatamata voI niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub jääkulutav tegevus). IV Soostunud rohumaad
kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead?- saliinsed ja supraliinsed, saliinsed on siis vahetult kohe pärast veepiiri ja supraliised kaugemal ning seal on rohkem puid ja taimestikku kui surpaliinsetel Saliinsetel on kõrgemad alad veepiirist, ntks rannavallidel. Puittaimi neis ei kasva, hõredalt üksikuid kadakaid või kibuvitsi. Avakooslused. Suprasaliinsed rannaniidud paiknevad eelmistest sisemaa pool, rannajoonest kaugemal ja merepinnast kõrgemal ranniku-glei- või ranniku-turvastunud muldadel, mere mõju võib olla ainult ajuvee ajal ja väga lühikest aega. Üsna tihti on need sekundaarsed ja teisenenud liigilise koosseisuga alad, millel kasvavad taimed on iseloomulikud näiteks pärisaruniitudele. Sarnastel liigniisketel aladel on levinud soostunud rannaniidud. Need on enamasti karjatatavad alad, kus kasvavad peamiselt
annaabi.ee 
