4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ? Kasutatakse soojushulga möötmiseks 13
(Tegelaste iseloomustus, välimus ja seosed teinseteise vahel, illustratsioonid) Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas
Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks. Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.
EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Vabadus juhtimas rahvast" FRANCIS GOYA ,,Alasti maja" ; ,,Riietatud maja" FRANCISQUE POULBOT ,,Gavroche" kits FRANÇOIS BOUCHER ,,Diana pärast suplemist" ; lambuririietuses aadlikud ; ,,Marquise de Pompadour" Louis XV kallim G.MOREAU ,,Ilmutus" (Salome) GUSTAV KLIMT ,,Juudit Olovernese peaga" vapper juudi naine kes surmas assüürlaste väepealiku ja päästis kodulinna hävingust ; ,,Adele Bloch-Baueri esimene portree" HENRI ROUSSEAU ,,Isakese Juniet kaarik" (Tollimees Rousseau) J.A.D.INGRES ,,Odalisk" J.B.TUBY ,,Apolloni 4hobuse rakend" J.L
kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku. Need asusid alati looduslikult kaunis paigas- linnalähedases metsasalus, tingimata vee läheduses, sest pärast harjutamist peeti väga oluliseks suplemist. Päike, õhk ja vesi olid Vana- Kreeka harjutamis- ja võistluspaikades maksimaalselt kasutatud. Parimad harjutamis- ja võistluspaigad rajati Ateenas juba V sajandil e.m.a. Tollal oli kolm suurt ja kuulsat kohta, mis kõik asusid looduslikult suurepärastes paikades. Kõigil neil olid suured maa-alad, mitmesugused hästikorrastatud väljakud ja vajalikud ehitused. Kogu seda komplekti nimetati gümnaasiumiks.
Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima
Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas. Sajandite vältel rajati Delfisse mitmeid templeid valguse-, luule- ja muusika- ning prohvetliku kuulutamise jumala Apolloni auks. Kogu Kreekast tuldi Apollonilt tulevikku teada saama. Antiikajal oli Delfis maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast Kastaalia allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi, ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima
muidugi ka ohvrid. On veider, et rahvasuu kuldab peaaegu et kangelasteks nii panga-, mere- kui maanteeröövleid; piiritusevedajatega on sama lugu. Olles õiglased, tuleks hea sõnaga meenutada ka nende püüdjaid, nagu Toomas Roo. 6. osa: armastusest ja sõprusest Jätkub 1925. aasta suvi, mis eduka piiritusevabrikandi külaliseks olles kulgeb nii Toomale, Indrekule, Maretile kui Adelele esialgu üsnagi idülliliselt. On aega jalutada pargiteil, harrastada suplemist sportlikkus oli moes ja vestelda kirjandusest. Tõepoolest, selsamal aastal 5. veebruaril oli riigikogu võtnud vastu kultuurkapitali seaduse, millega hakati riigi otsese sekkumiseta toetama loovisikuid. Kultuurkapital jagunes kirjanduse, ajakirjanduse, helikunsti, näitekunsti, kujutava kunsti ja kehakultuuri sihtkapitaliks. Nii nagu praegugi, kutsus rahajagamine esile nurinat, kuid nii nagu tänagi, toimis süsteem tervikuna ikkagi tõhusalt. Päts ikka pildil
Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssides nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas.
Kloogaranna laagrilastega sai käidud ühe- ja kahe- korraldasime tantsuõhtu. "Looduslapse" laagri- päevasel kanuumatkal Keila jõel. Matka muutis lised esinesid meile omaloodud näidendiga ja lastele meeldejäävaks see, et tegemist oli raskete meie õpetasime neid merel kanuutama. ilmaoludega, millega nad vapralt hakkama said. 3-päevane kanuumatk viis meid merele, mille käi- Meres suplemist kasutasid lapsed Kloogarannas gus külastasime-avastasime sellised saari nagu: hoolsasti. Toimusid ka tavapärased laagritegevu- Seasaar, Väike-Tjuka, Suur-Tjuka ja Vormsi. Kogu 46 Noortelaagrite sisuline tegevus tegevus matkal oli laste enda korraldada: laagri- valmistamise ja köögikoristamise toimkond.
annaabi.ee 
