Kinnituskoht: kinnitub kandluuköbrule Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5. varba distaalse lüli põhimik Funktsioon: painutab varbaid ja kogu jalga ning assisteerib supinatsiooni Pikk pindluulihas EHK peroneus longus Alguskoht : pindluupea , pindluu proksimaalne piirkond Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED
Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m
· M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses: Käe dorsaalfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis · M. extensor digitorum · M. extensor digiti minimi · M. extensor carpi ulnaris Käe palmaarfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M. palmaris longus · M
algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, Lihase lõpposa kinnitub Teostab väikeses ulatuses Õlavarreli Õlavarre mis läbib õlaliigese õõne, tugeva kõõluse abil õlavarre anteversiooni ja hased kakspealihas asetsedes õlavarreluu kodarluu köprusele. küünarvarre supinatsiooni. köbrukeste vahevaos; lühike pea algab kaarnajätkelt. Algab kolme peana: pikk pea abaluu liigesealuselt köbrukeselt, külgmine pea Toimides küünarliigesele sirutab Õlavarre õlavarreluu tagumise pinna Kinnitub tugeva kõõlusega
anteversiooni. Rätseplihas roteerib reit ka väljapoole. Toimides põlveliigesele, sirutab reie-nelipealihas säärt, rätseplihas painutab ja roteerib säärt sissepoole. 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior Algab – sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub – 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsioon – sirutab jalalaba ja teostab torsaalfleksiooni ja supinatsiooni. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus Algab – sääreluu tagumiselt pinnalt. Kinnitub – 2.-5. varba distaalse faalanksi põhimikule. Funktsioon – sirutab varbaid ja teostab jalalaba torsaalfleksiooni. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius
*lühike pea algab kaarnajätkelt. anteversiooni *toime küünarliigesele küünarvart painutavad õlavarrelihas ja õlavarre-kakspealihas; õ-2plihas teostab ka küünarvarre supinatsiooni (väljapööramine). *funktsiooniks nt esemete maast üles tõstmine. Õlavarre-kolmpealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea abaluu liigesealuselt Kinnitub tugeva kõõlusega *toimides küünarliigesele sirutavad köbrukeselt, küünarnukile
b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: · Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. · Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: · Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt. · Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt. · Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt. Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt. Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
b) Õlavarrelihas (süva kiht) - Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub: küünarluu köprusele. Painutab küünarvart. c) Õlavarre-kakspealihas (pindmine kiht) - Algab kahe peana: Pikk pea - abaluu liigeseüliselt köbrukeselt. Lühike pea - kaarnajätkelt. Kinnitub: kodarluu köprusele. Teostab õlavarre anteversiooni, painutab küünarvart ja teostab selle supinatsiooni. Tagumine rühm: a) Õlavarre-kolmpealihas - Algab kolme peana: Pikk pea - abaluu liigesealuselt köbrukeselt. Külgmine pea - õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt. Mediaalne pea - õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub: küünarnukile. Sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha mediaalsele. b) Küünarnukilihas - Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt
Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani
annaabi.ee 
