Õp. Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Tugevad küljed Nõrgad küljed Inglismaa · Nad suutsid hästi · pidi identiteedi ja superriigi seisusest mitmed teisedki asjad loobuda ilma ümber hindama, Tuli suuremate leppida eksimusteta koloniaalimpeeriumi · majanduskasv oli järkjärgulise pärsitud kadumisega
pole ükski selgitus küllaldane. Selge on seegi, et nüüd kui oli nõuks võetud see kuju sealt eemaldada ei olnud valitsusel mingit taganemisteed. Kui oleks Eesti Vabariigi valitsus jätnud selle teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui ,,suurele vennale" Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme senini tema käpa all. Näiteks fakt, et 140miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna sellise superriigi nagu Eesti ees, kus elab veidi üle miljoni inimese. Moskvat hämmastas asjaolu, et eestlased julgesid meenutada ajalugu. Venelased teevad näo, et meie tulime ja päästsime teid natsistliku võimu alt ning teie nüüd ,,lööte meile noa selga". Kuid Rääkides natside käest vabastamisest, unustab Moskva fakti, et eestlaste, lätlaste, leedulaste ja poolakate jaoks tähendab see sadu tuhandeid deporteerituid, kümneid tuhandeid tapetuid. Meie jaoks kehastab NSVL just nimelt
rahvusvahelistes liitudes, organisatsioonides ja fondides. Lähim näide meile on Euroopa Liit, millesse saamisel oleme näinud kurja vaeva, muutes oma majandust, seaduseid ja trahvegi maksnud. Hirmus jääda aktiivsest turust ja sõnaõigusest euroopas ilma, oli liitu astumine justkui dilemma, mille mõlemaks variandiks oli liituda. Arvan, et EL-i liikmeks saamisega on ära antud meie valitsuse ohjad ja edasist kulgu juhib superriigi ehk EL-i valitsus. Läbi ajaloo on kasutatud ära meediat, arvamusliidreid, organisatsioone ja ühinguid valeinformatsiooni ja propaganda levitamiseks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt, kavalamalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia, mille abil informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem. Meie aja sõda on infosõda ja rahu sel ajal ei eksisteerigi.
Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eksimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde Prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2
ühiskonda(kohustustest ja tavadest). Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine tööpuudusu hirmusmajanduskasv oli pärsitud; Nad suutsid hästi superriigi seisusest loobuda ilma suuremate eskimusteta; Saksamaa- riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; Prantsusmaa- Marssal oli keisrilike maneerida mees, kes käitus väliselt nii, nagu oleks Prant. maailma suurvõim number üks või vähemalt jagaks kohta Ameerikaga; see andis hoogu juurde prant. kes arvasid, et nende riik ei kujuta supervõimu; nad lahkusid NATOst ja tegid ise omale tuumapommi. 2
Külma sõja aegne korrastatud ja etteplaneeritud, ilma suurte üllatusteta julgeolekusüsteem, kus mõlemad pooled mängisid nagu male suurmeistrid kinnisilmi samu kombinatsioone, on tänaseks kokku kukkunud. Traagiline 11. september 2001, mil varisesid Maailmakaubanduskeskuse tornid, muutis teoreetikute analüüsid uutest ohtudest kõigile nähtavaks reaalsuseks. Uued riskid, eriti terrorism, tõusid julgeolekualases mõtlemises esiplaanile. USA, kes on pärinud ja hiljem säilitanud ainsa superriigi staatuse, alustas terrorismivastast võitlust, pühkides kõrvale kogu külma sõja aegse korrastatud maailma. Meie, eestlased oleme 1939.aastast alates õppinud, et maailmas ei saa väike riik olla isoleeritud, ta peab osalema maailma probleemide lahendamises, mitte tegelema ainult kodutanumaga. Kui me oleme sisemiselt haritud, et näha sidet Afganistanis või Iraagis toimuva ja oma julgeoleku vahel? Selliseid kaugeid paiku võib veelgi ette tulla, sõjas ei saa välistada ka
(nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher. Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist. Euroopa Majanduspiirkonna loomine Ühenduste tugevnemine ja laienemine 1980. aastatel ei võimaldanud jääda teistel Euroopa riikidel lihtsalt kõrvaltvaatajaks. 1960. a oli Suurbritannia eestvõttel loodud mõnesid Euroopa Ühendustesse mittekuuluvaid Lääne-Euroopa riike liitev Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis pooldas vabakaubandust Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) raames. Kuus
Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher. Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist. Euroopa Majanduspiirkonna loomine Ühenduste tugevnemine ja laienemine 1980. aastatel ei võimaldanud jääda teistel Euroopa riikidel lihtsalt kõrvaltvaatajaks. 1960. a oli Suurbritannia eestvõttel loodud mõnesid Euroopa Ühendustesse mittekuuluvaid Lääne-Euroopa riike liitev Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis pooldas vabakaubandust Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) raames. Kuus Euroopa Ühendustesse kuuluvat riiki seevastu
vastuvõtmise heakskiitmisel (nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher. Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist. 3. okt 1990 Berliini müüri langemine, Saksa DV sai ühenduse osaks. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Sveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja saavad osa EL põhivabadustest.