To: Mare Kallas From: Paula Hõbe Subject: Selver Date: 2th October Introduction The purpose of this report is to describe and give an assesment of a supermarket named Selver which is part of a large national chain. Convenience and Comfort To begin with there are a lot of different sections for example a meat counter, a bakery and a cosmetics counter. So you can save a lot of time because you can do all your shopping in one place. Furthermore the way the shelves are arranged makes it easy to find what you want. However Selver supermarkets are quite far from the town centre, and sometimes it may be hard to find a parking space. Prices You can save a lot of money by buying their own brand of goods. In addition they have many extremely cheap special offers. Although their normal prices are not cheaper than the prices at other supermarkets. Recommendation All in all I think that Selver is a good place to do your shopping because you do not h...
53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Maavärina tugevuseks loeti 7 magnituudi Maavärina kolle oli sügavuselt 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18.jaanuar 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks ning tekitas riigis kaose . Toidu ja peavarjuta oli ligi 3 miljonit inimest Kokku varises kõik, alates supermarketitest ja korterelamutest ning lõpetades kohaliku võimukeskuse National Palace'i ja ÜRO missiooni asupaigaks olnud hoonega. Inimesed istuvad tänavatel, teadmata kuhu minna, kogu linn on vajunud pimedusse, kirjeldas kohalik elanik Rachmani Domersant. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Haiti pealinnas Port-au-Prince´i vanglast põgenema tuhandeid vange. Kiirabide asemel kasutati tavalisi sõiduautosid ning kanderaamiks sobisid ka uksed, mis oma algset funktsiooni ju
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja natukenegi raha juurde teenida. Seni kuni isa puid raius, korjasid lapsed metsas seeni. Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde
eelmiste põlvkondade omadest. Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli. Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda. Kui varem tuli kõik eluks vajalik ise toota, siis tänapäeval sõltume supermarketitest. Massiline tarbimiskultus kujundab meie arusaamu elust, ilma et me seda endale teadvustaksime. Ometi ei ole elu põhitõed aastasadadega muutunud, kuid oskus neid väärtustada on hakanud vaikselt hääbuma. Kapitalistliku mõtteviisi tulemusi võib näha pea igas eluvaldkonnas. Mahatma Gandhi on öelnud, et meie planeet annab piisavalt, et iga inimese vajadusi rahuldada, kuid ei suuda tagada igaühe ahnuse rahuldamist. Soov parandada oma elujärge ning elada üha jõukamalt
on vastuvõetav nii müüjale, kui ka ostjale. 3 · Röstijad suurettevõtted (nagu Nestlé), kes on spetsialiseerunud sellele, kuidas muuta rohelised kohvioad valmistoodanguks, mida inimesed nautida saavad. Ettevõte lisab tootele väärtuse läbi turunduse, brändi ja pakkimise. · Jaemüüjad kohvitoodete müüjad, kes varieeruvad suurtest supermarketitest väikeste iseseisvate müüjateni. 2.1. Tarneahela skeem Kasvatajad Istandused Vahendajad Töötlejad Eksportijad Kaupmehed Röstijad Jaemüüjad
jäähokiklubid. Jäähokiga saab lähemalt tutvuda Soome jäähokimuuseumis. (Vikipeedia: ,,Tampere" 31.10.2012) Tamperes on kolm suurt kaubanduskeskust. Stockmann asub kohe raudteejaama kõrval, Sokos asub peatänava keskel ning Anttila Finlaysoni lähedal. Tamperes ei leidu ühtegi rahvusvahelist tippdisainerite poodi ega tuntuid moekaupade ja ehetepoodi. Toidupoode on Tamperes selle-eest üsnagi lihtne leida. Levinuimad on K-market, S-market, Sale, Siwa ja Lidl, supermarketitest aga Prisma ja Citymarket. Enamjaolt kõik poed on pühapäeviti suletud. (Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Kuulsaimad tamperlased on kirjanik Minna Canth, sportlane Tommi Evilä, kirjanik Aaro Honka, laulja ja helilooja Juice Leskinen, kirjanik Väinö Linna, helilooja Usko Meriläinen a kirjanik Kalle Päätalo. (Vikipeedia: ,,Tampere" 31.10.2012) Kasutatud kirjandus: 1. Pärl-Lõhmus, Maarja 1994. Tampere raamat. Tartu: Kullervo 2. EE = Eesti Entsüklopeedia (köide) 9, 1996
.11 7. Orhidee rahvuslillena....................................................................................................12 8. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 9. Lisad..............................................................................................................................14 1. Sissejuhatus Tänapäeval saab orhideesid osta peaaegu igalt poolt. Sageli võib neid leida supermarketitest köögiviljariiulite kõrvalt valmis pakituna, tihedalt pottides üksteise kõrval, pisut vigastatud kuigi nad on ometi orhideed. Neid võib osta lillepoodidest ja -salongidest, kus nad on kutsuvalt välja pandud klaasvaasides või disainanumas, sageli kaunistatud veel erksavärviliste lintidega. Ja loomulikult saab neid osta orhideekasvatajailt spetsiaalsetest kasvandustest. Sealt võib leida ka mõne haruldasema, eriliselt otsitud ja kollektsionääride silmis väärtusliku isendi.
Pulkadega zestikuleerimine ja osutamine ei kõlba samuti kuhugi, nagu ka nende kasutamine asjade liigutamiseks laual. Kui pulgad pole hetkel kasutusel, tuleb need asetada oma söögipulgaalusele (hashioki), või kui seda pole, madalaimale toidunõule. Pulgad tuleb asetada hoolikalt, mitte lohakalt, ristamata, paralleelselt enda poole jääva lauaservaga. Mida jaapanis süüakse? Erinevalt suuremast jaost arenenud riikidest, kus kogu maailma toidutoodang on aastaringi supermarketitest saadaval, hinnatakse Jaapanis ikka veel kõrgelt kohalikku ja hooajalist toitu. Koos vältimatu riisi ja misosupiga (valmistatud hapendatud sojapastast) koosneb jaapani toidukord hulgast kergetest roogadest , mis peavad üksteist täiendama. Jaapanlased kohtlevad riisi austusega ega pea end söönuks enne, kuni pole mingis vormis veidi riisi söönud. Riis täiendab erinevaid roogi, sealhulgas kala, liha, köögivilju, mitmesugused marineeritud aedvilju ja erinevaid suppe
kokku ei puutunud. Olukorda seostatakse sageli igapäevaste tarbevahendite muutunud koostisega. Samas pole minevikus olnud aega, kus info kättesaadavus oleks olnud nii vaba, tooteid nii palju ja vähemalt näiline toodete koostise reguleeritus nii tugev. Tundub, et informeeritud otsus kosmeetikumide valikul on tarbija enda kätes. Olles kokku puutunud mitmete klientidega, kes soetavad oma kosmeetikumid supermarketitest sai minu huviks analüüsida sealset tootevalikut näokreemide osas. Seepärast on minu lõputöö teema „Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus“. Antud töö eesmärk on kaardistada tänast regulatsiooni, leida toodetest need enimlevinud kahjulikud ained, millest on tarbijaid kõige rohkem informeeritud ja selgitada välja kasutajate teadlikkus ja selle mõju kreemide ostul. Eesmärgi täitmiseks on püstitatud järgnevad ülesanded:
annaabi.ee 
