veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal
-Veeti Eestist sisse, isegi nälja ajal *Talupõllud olid paremini väetatud -Sest taludes olid loomad, Rootsi ajal mõisates loomi ei olnud -Olid vankri ette rakendamiseks hobused, aga mitte lehmi-lambaid *Eesti talupojad olid sunnismaised -Rõhutati Rootsi ajal veelgi -1645: Eestimaa kubermangu kohta käiv uuendatud maakorraldus -1668: Liivimaa kohta käik Clas Totti maapolitseikorraldus -Rõhutasid talupoja sunnismaisust, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule *Rootsi ja Soome talupojad ei olnud pärisorjad *Eestis säilitati baltisakslastest aadlike survel -Ei soovitud kaotada tasuta tööjõudu Reduktsioon *Aja jooksul kinkis või annetas Rootsi võim ära maid -Eriti 17. sajandi keskel, pärast Gustav II Adolfit, kui olid kuninganna Christina -Adolf tugev valitseja, järgnevad nõrgad *Riigikassase tuli raha vähem *Kuningas Carl XI viis 1680
käsitööala meister või oli elanud juba mõne aja linnas jne. Linnakodaniku kohustused: iga linna kodanik pidi andma kodanikuvande, maksma kodanikuraha (üks maksuliik). 8. Võrdle elu linnas ja maal! Linnas elamise eelised ja puudused, maal elamise eelised ja puudused. (tv lk 39) Elu linnas Elu maal Eelised: Eelised: 1. Linnas olid kõik kodanikud vabad, polnud sunnismaisust, nagu 1. Ei olnud kunagi nii suurt toidupuudust, kuna talupoeg haris ise seda oli maal enamus talupojad. põldu. Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi).
ülemkihi järgi tuli ka talurahvas ida poole . Saksa kolonisatsioon kestis kuni musta surmani 1353. Hakati eristama saksa ja slaavi külasid. Saksa kolonistid said eriõigused, ei assimileerunud slaavidegaSchultheiz sai alguses maavaldaja käest privileegid, ümberasustatavad on saksa õigusega. Reeglina jäi Lokaator kes saksa külad organiseeris kohtukaasistujaks ja külavanemaks. Privileegid enamasti sakslastele väga soodsad, ei olnud teotööd ega sunnismaisust->isiklik vabadus, paremad maksu ja renditingimused. Mõnikord nõuti asendusmeest aga sunnismaisust siiski polnud. Pärandusõigus oli saksa külades ka naisliini pidi. Slaavi külade mittesaksa külade õiguslik olukord läks kiiresti halvemaks . Kuigi püüdsid saavutada saksa õigusi enda aladele, siis see ei õnnestunud. Saksa õigusega külad pigem assimileerusid slaavlastega , saksa privileegid kaot ajapikku. 70ndatel aasttael Robert Brenner osutas et rahvastikukriitikad ei pea paika.
Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Riigi talupojad tohtisid esitada kaebusi mõisarentniku peale kuni kuningani välja. Sunnismaisust ei kaotatud. Liivimaa juht Patkul oli reduktsiooni vastu. Kiri kuningale Patkuli eestvedamisel. Kirjas oli toodud välja kõik halb, mis reduktsioon endaga kaasa toob: väljaränne, rahutused, näljahäda. Kuningas pidas seda ähvarduseks ning mõistis Patkuli surma. Patkulil õnnestus aga põgeneda Poola kuninga koosseisu. Kohaliku aadli valitsust kärbiti, Maapäev õis tegutseda kindralkuberneri juhtimisel. Linnad ja kaubandus Rootsi ajal
juurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek. Tekkis sõltuv talupoegkond. Feodaalide kui tootvast tööst vabade elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnismaiseks. Eestis nimetatakse sunnismaisust pärisorjuseks. o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus
väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. Majanduslikud ja sotsiaalsed kriisinähud tõid kaasa katsed säilitada "vana korda" reglementeerimise läbi. 13. sajandil olid sakslased ja mittesakslased linnades õigusstaatuselt pmst võrdsed, hiljem olukord halvenes. Liivimaa ajaloos mittesakslaste olukorra halvenemist 14 sajandist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345. Kuid see võib olla ka kokkusattumus. Eriti tasub rõhutada sunnismaisust. Mittesakslaste kodanikuks astumise maksu tõsteti sakslastest kõrgemaks. Piirangud mittesakslaste linnaasumisele eriti väikelinnades olidki esmajoones seotud maahärrade huviga hoida talupoegi maal. Eesti linnad ja alevid keskajal. Oli saksa vallutus, vallutajad rajasid linnad, enne linnasid ei olnud. 1201 - teine saksa tüüp linn läänemere ääres. 30ndatel hakatakse selle vastu argumente tooma, kindlaid kirjalikke allikaid ei olnud. Süvalep tallinna puhul välja toonud, et kusagil ju
1570-71 suured pogrommid Moskvas. 1571.a põletati Moskva maha. 1575-76.a tsaar loobus ametlikult oma suurvürsti kohast ja ametlikult valitsema khaani Simeon Bekulatovits (hiljem suri kloostri vangistusse). Raske ratsionaaselt seletada. Üks võimalus, et Moskva tsaar sureb koledat surma (ennustus, et end(Ivan) päästa vms). Obritsina tulemuseks veel suurem maa laastamine tulemus see, et 1581.a seati Vm sisse keeluaastad. Vana-Vm polnud sunnismaisust, talupoegadel õigus Jüripäeval lahkuda (polnud nii lihtne). Tp arv vähenenud, et tp-del keelati Jüripäevadel lahkumine (gulaku maks). Metropoliit Filipp sattus tsaariga vastuollu, tagandati ametist, Tveri vangistusse. I korda tsaari käsul metropoliit eemaldatud. Skuratov ka tagandati. Langes 1573.a Paides. Tappis/lasi tappa Vm palju inimesi (üle tuhande). Staritsa vürst .................1533-1569, Andrei poeg Vladimir kes oli Ivan III lapselaps (potensiaalne troonipärija). 1569
annaabi.ee 
