tugeva keskvõimuga suveräänsed riigid. Viini kongressi süsteem- kehtestati 1814-15, säisitati endine süsteem, lisati õigus rahvusvaheliselt sekkuda. Versaillesi süsteem- kehtestati 1919-20, lisati eelnevatele rahvaste enesemääramise õigus, loodi hulgaliselt väikeriike nagu ka Eesti Vabariik. 13) Diplomaatia mõiste. Diplomaatia kaasaegsed vormid (4.1) Diplomaatia- riikide ja rahvusvaheliste organite suhtlusprotsess. a. Sunnidiplomaatia b. Majandusdiplomaatia c. Kriisidiplomaatia d. Tippkohtumistediplomaatia e. Avalik diplomaatia f. E-diplomaatia 14) Identiteedi mõiste ja selle erinevad määratlused. Rassiline, etniline ja usuline identiteet, nendega seonduvad probleemid tänapäeva maailmas. Identiteet- omaduste kogum, mis teeb objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Rassiline- Väline bioloogiline tunnus, mille põhjal otsustatakse, kes sa oled. Arvatakse et valged on
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid.
tagajärjed suured. Need riigid on kohe laskevalmis, ehk alustama sõjategevust. ● Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist 1) Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis 2) Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine. Samuti rahaline toetamine –Iirimaa, Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt
kvantitatiivsed ehk lihtsalt mõõdetavad - Madala intensiivsusega konflikt -> kui on vähem kui 25 hukkunut aastas, siis on madala intensiivsusega konflikt ● Osalejad - Riikidevaheline - Riigisisene - Riigiväline, ekstrasüsteemne - Sub-riigilised - Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene Konflikti tüübid - põhjus või eesmärk ● Revolutsioon, režiimivastane konflikt ● Dekoloniseerimissõda ● Rahvusvaheline terrorism ● Sunnidiplomaatia ● Setsessiooni või autonoomiasõda Sunnidiplomaatia ● Täielik ultimaatum - Nõue - Ajaraamistik - Jõu kasutamine ● Vaikiv ultimaatum - Sanktsioonid ● Püüa-ja-vaata (try-and-see) ● Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw) Setsessioon ● Setsessioon -> sõda eesmärgiga luua uus riik, nt USA kodusõda ● Separatism -> põõdlus suurema autonoomia poole
o Mis on diplomaatia peamine eesmärk? Nimeta vähemalt kolm diplomaatia vormi. Sõltuvalt olukorrast- diplomaatia on riigihuvide kaitsmine mittesõjalistel vormidel. •Riikide ja ka rahvusvaheliste organisatsioonide omavaheline suhtlusprotsess, mis võimaldab, rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt) •Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis –Natsi-Saksamaa väljaheitmine Rahvasteliidust •Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine. Samuti rahaline toetamine –Iirimaa, Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt
"Coup d'etat" Massid ei osale, kestvus on lühike, ei ole tingimata vägivaldne. 4. Rahvusvaheline terrorism Meetodid: KOOLIASJAD onenote Page 7 Meetodid: - Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit. 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum Vastaspoolele on nõudmine Ajapiirang Kui nõudmisi ei täideta, algab sanktsioon - Vaikiv ultimaatum Miski eelnevatest kriteeriumitest võib olla puudu - "Püüa ja vaata" lähenemine - Kruvimeetod Koguaeg suurendatakse survet, vaadatakse, kuidas teine pool reageerib 6. Setsessioon e. eraldumine
Juriidiline Konflikti tüübid Ulatus o Sõda – kui palju ohvreid o Madala intensiivsusega konflikt Osalejad o Riikidevaheline o Riigisisene o Riigiväline, ekstrasüsteemne o Sub-riigilised o Rahvusvaheliseks muutunud riigisisene Konflikti tüübid – põhjus või eesmärk Revolutsioon, režiimivastane konflikt Dekoloniseerimissõda Rahvusvaheline terrorism Sunnidiplomaatia o Täielik ultimaatum: nõue, ajaraamistik, jõu kasutamine (Austria ultimaatum Serbiale) o Vaikiv ultimaatum – sanktsioonid o Püüa-ja-vaata (try-and-see) o Kruvi keeramine (Gradual turning of the screw) – ähvardused kasvavad sammhaaval Setsessiooni või autonoomiasõda o Setsessioon – sõda eesmärgiga luua uus riik nii et vana jääb alles(Ukraina –
annaabi.ee 
