Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata. Kõige olulisem, kõige tähtsam on, et inimesed ei sööbiks isolatsiooni, kontaktitusse. Kontaktitul inimesel on kõige kergem ebainimlikuks muutuda. Partnersuhted Kõige problemaatilisemad on seda tüüpi inimese jaoks need eluetapid, kus tuleb tegemist inimestevaheliste kontaktide loomisega. Sinna hulka kuuluvad nt lasteaeda, kooli minek,
Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 16. Skisoidne isiksus. Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu
Lapsed on oma hirmude eest kaitsetud ja need mõjutavad teda väga palju. Täiskasvanul on tekkinud kaitsemehhanismid. Neid nelja tüüpi nimetatakse vahel ka neljaks neuroosi suureks põhivormiks. Kui esimene hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse skisoidseks tüübiks. Kui teine hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse depressiivseks tüübiks. Kui kolmas hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse sundustega isiksusetüübiks. Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu. Igast hirmust jagu saamine on inimese jaoks võit tema arengus. Hirmust kõrvale põiklemine on mingis mõttes kaotus. Üldjuhul see inimene, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv, on võimeline neid põhihirme seedima
Lapsed on oma hirmude eest kaitsetud ja need mõjutavad teda väga palju. Täiskasvanul on tekkinud kaitsemehhanismid. Neid nelja tüüpi nimetatakse vahel ka neljaks neuroosi suureks põhivormiks. Kui esimene hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse skisoidseks tüübiks. Kui teine hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse depressiivseks tüübiks. Kui kolmas hirmu põhivorm on ülekaalus, siis seda tüüpi nimetatakse sundustega isiksusetüübiks. Neljanda hirmu põhivormi ülekaal tekitab hüsteerilise isiksusetüübi. Need neli isiksusetüüpi mingis mõttes peegeldavad ka 4 maailmas esinevat eksisteerimisviisi. Selline teooria ei ole uus, sest inimesi on jagatud psühholoogilisteks tüüpideks juba aastatuhandeid. Kui mõni neist hirmu põhivormidest on väga tugev, siis see viib enamasti välja patoloogiani. Tüübid Kõigi nelja tüübi puhul on hirmudega kokkupuutumine paratamatu
Isiklikud ei ole tüüpilised. 4 hirmude põhivormi : hirm sõltuvuse ees minast loobumine, hirm muudatuste ees, hirm paratamatuse ees tajutakse lõplikkust, vabaduse puudumine. Loob nende alusel isiksuse käsitluse, kui mingi hirm domineerib, kujuneb välja isiksusetüüp. Päritavus ja elutingimused võivad hirme soodustada. Hirmude algpõhjus lapsepõlves. Kui hirm liiga kaua kestab, võivad häired kujuneda. 4 suurt neuroosi vormi : skisoidne, depressiivne, sundustega, hüsteeriline. Ei ole lõpuni välditavad, proovitakse põhihirmudest eemale hoida. Mõnes kultuuris võib mõni domineerida. 16. Skisoidne isiksus Hirm kaotada mina ise, tahab olla indiviid ja sõltmatu. Tõmbub selle pärast eemale ja suhtleb teatud piirides. Kui piire ületatakse, hakkab kaitsma ennast. Neil on keskmisest kõrgem intelligentsus. Tundlikud ja neil tekib umbusaldus maailma vastu, kui noomitakse. Neil on
Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega. 4) Hirm paratamatuse ees, paratamatus kui lõplikkus ja vaba tahte puudumine hüsteeriline. Need hirmud täiendavad ja vastandavad üksteist. Need neli on kõigis olemas, vastavalt hirmude domineerimisele jagatakse tüüpideks. Inimestel on ka eelsoodumused, nt geneetiline närvisüsteem ja keskkondlik kasvatus. Erinevatel tüüpidel on erinevad haiglaslikud jooned. Pilet 17. Skisoidne isiksus. Tekib hirmust sõltuvuse kaotamise ees
kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse. Ettevaatlikud, etteplaneerivad
kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad. Inimesed hakkavad muudatuste vastu võitlema, üritavad iga hinna eest neid takistada, peatada ja piirata. Hakkab kinni hoidma oma arvamusest. Põhimõtetest, hinnangutest jne. Algpõhjust hoiduda hirmust, mida toovad kaasa muudtaused. Probleem: Ülemäära suur vajadus ennast kindlustada. St on vähe avatud, taksitavad enda arenguprotsesse. Ettevaatlikud, etteplaneerivad
annaabi.ee 
