Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi ...
SKP inimese kohta 20 100 USD teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Kommunikatsioon (1986 aasta andmed): Telefoniaparaate: 7, 41 miljonit Raadioaparaate: 7, 272 miljonit Televiisoreid: 3, 5 miljonit Päevas ilmub 536 päevalehte 1000 elaniku kohta ( Rootsi on sellega maailmas esikohal).
kvaliteedilist terast. Kergetööstus: Põhilised kergetööstus, millega Rootsis tegeletakse: Mööbel, Tekstiil ja rõivatööstus,Trükitööstus Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Eksport/Import EKSPORT: Rootsi suurimad ekspordiartiklid: masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass,raua- ja metallitooted kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3% IMPORT: Rootsi suurimad impordiartiklid: masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid,
millele järgnevad maantee ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast suurest maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad on läänerannikul Malmö, Helsingborg, Göteborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund idarannikul ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused ka kauba pikaajalisemaks hoiustamiseks. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks on Rootsis nagu mujalgi kahes või kolmes eksemplaris koostatav konossement ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse koostada ka segatranspordi konossement Combined Transport Bill of Loading. Rootsis vedajalt kauba kättesaamiseks tuleb esitada BL'i originaal
Meretransport. Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006 aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel
4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2002. aasta seisuga 399 laeva (alused, mille tonnaazh ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsis kehtivast suurest maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad on läänerannikul Malmö, Helsingborg, Göteborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund - idarannikul ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused ka kauba pikaajalisemaks hoiustamiseks. Tavaliseks meretranspordi veosedokumendiks on Rootsis nagu mujalgi kahes või kolmes eksemplaris koostatav konossement ehk Bill of Loading (BL). Mitme erineva transpordiliigi puhul võidakse koostada ka segatranspordi konossement - Combined Transport Bill of Loading. Rootsis vedajalt kauba kättesaamiseks tuleb esitada BL'i originaal
3.21.Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006. aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel. Suurim
Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad sadamad läänerannikul on Göteborg, Malmö, Helsingborg, Halmstad; idarannikul Stockholm, Norrköping, Gävle, Sundsvall, Luleå, Oxelösund ja lõunas Trelleborg. Enamikes sadamates on olemas kõik laotingimused kauba pikaajaliseks hoiustamiseks. Reisilaevade liikumine Stockholmi ja Tallinna vahel on alates 2002. aasta algusest igapäevane. Alates 1997. aasta sügisest toimib regulaarne igapäevane kaubalaevaühendus Paldiski ja Kapellskäri vahel, mis on alates 2001. aastast avatud ka reisijatele. Alates 2006 aasta aprillist toimub reisijate vedu ka Stockholmi ja Riia vahel
Liechtenste in Rep . Rep ubliC Terr. Terntory Sumatra, ,sland 97 0' 00' 101' 00 '[ Tokelau Is" African African Fr, France Sunda Str, strait Sundsvall, Sweden 97 8' 6'00 '5 105'00'[ 62' 22'N 17'17'[ dependency, N.l Tokelau Is.,Islands, 102
annaabi.ee 
