Võimu alus sundlus, aga võimu kasutaja isik. Võim kas legitiimne või mitte legitiimne (kas on vastupanu või mitte). Marx ütleb, et peame uurima majandust, Weber seda olukorda, milles võim väljendub. Peame vaatama, kas võimusuhe on püsiv. Võim on valitseva eliidi (eriti partei) käes. · Pluralistlik võimukäsitlus: pole üht kindlat eeskuju, teoreetikut. Võim on mingil määral kõigi inimeste käes. Võim ei tähenda alati sundlust, võib sünonüümina kasutada sõna 'võime'. Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada (Parsons). Võimu alus on mõju. Robert Dahl (s 1915): ,,Who governs?" (1974) Mõju on isiku võime muuta teise isiku käitumist. Polüarhia: mitmete valitsemine (koosmõju). Michel Foucault (1926-1984) töödel põhinev teooria. (vt Youtube) Foucault oli Collège de France'i professor, samas vastuolus valitsevate arusaamadega. ,,Iga vangi
võrgustikus. See oli vastupidine arvamus utilitaristlikule seisukohale, et indiviidi käitumine võiks olla täielikult enese määratletud, näidates, et sotsiaalsed faktid mitte ainult ei omanud autoritaarset positsiooni indiviidi tegude metaalse sättumuse (mental disposition of individual acts) üle olles samaaegselt neist täiesti eraldiseisvad, vaid ka sotsiaalsetel reeglitel on võim määrata inimkäitumise aktsepteeritavuse piire. Seega, kui ühiskonnal on võim rakendada sundlust (coercion) väliste sotsiaalsete reeglite ja kohustuste näol indiviidi üle, näitab see, et individuaalsed käitumise viisid tulevadki konkreetselt ühiskonnast, mis viitab indiviidi positsioonile laiemas sotsiaalsete reeglite ja tavakohaste piirangute võrgustikus. Siit ka vastulause imiteerimisteooriale, kuidas saaks rääkida välisest sundlusest, kui ühiskonda inimeset väljaspool pole olemas. Durkheimi järgi on sotsiaalsed faktid just see faktiline tõestus reaalsusest, mis
kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv 10 protsenti, niisiis tunnis umbes 420 lööki (Patzlaff 2003). Telerivaatamine on kohutavalt kahjulik ka meie silmanägemisele. Kui inimene vaatab maali seinal või mõnda fotot, tunneb ta end täiesti vabana, et seda silmitseda oma äranägemise järgi ning pildist ei tulene mingit sundlust. Telepilt avaldab ka väga tugevat survet, millest vaataja ei saa end kuidagi vabastada (v.a. ainult televiisori välja lülitamisega). Televiisor ei suuda täielikku pilti luua ning silmad püüavad luua piltidest kogumuljet. Kuhu iganes pilk ei suunduks, ikka libiseb pilt selle haardest ning tekib nn. tardunud pilk (ibid). 1.2 Laps ja arvuti Tänapäeval on igati normaalseks saanud, et muidu aeganõudvad asjaajamised saab minutitega kodust lahkumata korda ajada
luba tüüpilist kõik-on-lubatud sõnelust, mis blokeerib lahenduse ja kaldub halvasti mõjuma suhetele. Esimene samm: kohelge teist inimest lugupidavalt. Suhtumine, mida antakse edasi spetsiifiliste käitumisviiside abil. Viis, kuidas teist inimest kuulatakse, kuidas teda vaadatakse, sõnade valik, hääletoon, suhtlemislaad see kõik annab edasi lugupidamist või lugupidamatust. Rakendada tuleb moraalset sundlust, et kohelda teist inimest väärtusliku isikuna, kellega kavatsetakse võrdsesse dialoogi astuda. Teine samm: kuulake, kuni kogete teist poolt. Konflikti ajal, kui tunded on tugevad, kiputaks kergesti üksteist vääriti mõistma. Kuulamise eesmärgiks on mõista teise inimese ettepanekute või ideede sisu, nende tähendust selle inimese jaoks ja tema tundeid nende mõtetega seoses. See tähendab, et tuleb näha asju, millest tema räägib, tema vaatenurgast.
Peter Berger konstrueerib religiooni toimemehhanismid lähtuvalt püha kategooriast. Kui me inimesest mõtleme, siis peale selle, et me oleme füsioloogilised olendid, on kõik meie teadmised ja mõtted seotud sotsaaalsusega. Ühiskond kirjutab ette meile mingisugused ootused, millele me oma isiklikus elus püüame vastata või mille vastu me protestime. Inimene elab koguaeg teatud sundluse all, see ei pruugi olla füüsiline sundlust, vaid pigem pehme vaimne surve(laste kasvatamine). Paljust sotsioloogid(k.a Peter Berger): Meie identiteet on määratud meie suhtlusest. Me saame selleks, kes me oleme, kõnetatuse kaudu. See, kes meid kõnetab ei pruugi olla konkreetne inimene või inimrühm, me võime olla kõnetatud ka ideede või jumala poolt. Slaidil kirjas, kuidas kujunes iisraelaste identiteet(Mooses vabastas juudid Egiptuse võimu alt). Sealt juutide arusaam: meie oleme Jumala rahvas.
pärandamine pidi minema suguvõsasiseselt. Liivimaal oli neid veits rohkem kui eestimaal, kuid olid suhtolulisel kohal mölemis. Väikemaaomand ehk talude päriseksostmine- Liivimaal oli teoreetiliselt võimalik juba 1804 aastaga, mõisnikud aga ei huvitunud maade müümisest. Neid kül toimus, kuid pigem olid üksikjuhtumid. Üldisemad põhimõtted selle tegevuse juures: toimus turumajanduslike põhimõtete alusel, siin ei olnud mingit sundlust riigivõimu ega kellegi poolt. Toimus pakkumine ja nõudmine, kus kokkulepe saadi, siis seal see toimus toimus ühesõnaga vaba tru tingimustes suht. Mõned piirangud siiski olid- müüdava/ostetava maa suuruse alam- ja ülemmäär olid paika pandud. Ostmine käis rahaga, talupojal oli kokkupuude rahaga tegelikult suhteliselt väike. Tekkis alles üleminekuga raharendile. Raha kogumise võimalusteks oli 2 põhilsit võimalust: liivimaal linakasvatus, eestimaal kartulikasvatus.
Näiteks tõendid näitavad seda, et Mesopotaamias ja Egiptuses hakati ehitama kanaleid ja tammesid peaaegu tsivilisatsiooni tekkimisega samal ajal. Mõned arvavad, et isegi varemgi. Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud 91 ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile.
Näiteks tõendid näitavad seda, et Mesopotaamias ja Egiptuses hakati ehitama kanaleid ja tammesid peaaegu tsivilisatsiooni tekkimisega samal ajal. Mõned arvavad, et isegi varemgi. Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile.
Näiteks tõendid näitavad seda, et Mesopotaamias ja Egiptuses hakati ehitama kanaleid ja tammesid peaaegu tsivilisatsiooni tekkimisega samal ajal. Mõned arvavad, et isegi varemgi. Kasutati väga suurt tööjõudu, et luua ja korrastada niisutussüs- teeme. Ülemkiht saigi esile kerkida siis, kui mobiliseeriti ja juhiti väga suurt rahva hulka. See aga võimaldas tekkida range riiklikku korralduse. Kuid teised teadlased peavad hoopis vägivalda ja sundlust põhjuseks, et miks kujunes välja ühiskonna kihistumine ja riiklik korraldus. Nende arvates on ülemkiht allutanud ülejäänud ühiskonna oma võimule ja sundinud nende heaks tööle. Näiteks vallutussõjad võisid seda võimaldada. Vallutatud territooriumi elanikud olid sunnitud vallutajatele maksma andamit. Nii- moodi kasvas eriti just valitsejate ja juhtide jõukus ja võim, sest enamik andameid läks just neile.
annaabi.ee 
