Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki. Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus. Ilma selleta võib juhtuda et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust. Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG
Trepifenomen seisneb üksikkontraktsiooni jõu järkjärgulises suurenemises rütmilise madalsagedusliku stimulatsiooni tingimustes. Teetanuse järgne potenseerumine seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemises vahetult peale lühiajalist teetaanilist kontraktsiooni. Tetaaniline kontraktsioon tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis,kui kahe ärrituse aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab AP kestuse ja langeb eelmine kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Hambuline teetanus osaline Sile teetanus täielik Motoorne ühik on närvi-lihasaparaadi põhiliseks morfofunktionaalseks elemendiks, mille moodustavad alfamotoneuron koos innerveeritava lihaskiududega.
stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
18. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis kui lihaskius järgnevad teineteisele mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon. (Ükiskkontraktsioon – vastus lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamisel) 19. Mis on teetanus ja kuidas jaguneb: - lihaskrampidega kulgev äre bakteriaalne haigus - Jaguneb: • Hambuline – tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel • Sile – tekib kontraktsioonide täielikul summeerumise 20. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid Lihase jõud sõltub: • Üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust • Kiudude hulgast lihases • Lihase lähtepikkusest närvimõjutuste iseloomust • Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele
kõrgendavad mõjutused suurendavad kontraktsiooni kiirust. Seda täheldatakse: · keskkonna temperatuuri mõningasel tõusul · katsetingimustes kasutatavate mõõdukate ärritajate mõjul · tegevuse käigus, kui koormus ja töö tempo pole ülemäärased. Väsimus põhjustab vastupidist, s.o. lihase üksikkontraktsiooni pikenemist. Kestev kontraktsioon võib tekkida erinevatesse motoorsetesse ühikutesse kuuluvate lihaskiudude asünkroonsete kontraktsioonide summeerumise teel. Lihaseid innerveerivad närvirakud ei saada oma impulsse mitte üheaegselt, vaid vahelduvalt, asünkroonselt. Seoses sellega kontraheeruvad ka motoorsed ühikud asünkroonselt. Teetanus teatud liiki kestev kontraktsioon kui tööle lülitatakse suur hulk motoorseid ühikuid, mis üksteist küllalt suure sagedusega asendavad, muutub lihaskontraktsioon püsivaks, sujuvaks ja suureks. 69. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid.
25. Lihaskontraktsiooni sõltuvus ärritaja tugevusest ja sagedusest. Kontraktsiooni iseloom sõltub ärritaja sagedusest. Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral Vastavalt ärrituse iseloomule jaotatakse: Üksikkontraktsioon - lihas või lihaskiud vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga Tetaaniline kontraktsioon - tekib üksikkontraktsioonide summeerumise tulemusena. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. 26. Lihastoonuse mõiste ja tekke põhjus. Lihased säilitavad ka täieliku lõõgastumise korral teatud pingeseisundi e. lihastoonuse, sest neile saadetakse pidevalt
stimulatsiooni tingimustes. TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastusfaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilt (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon.
tingimustes.TEETANUSEJÄRGNE POTENSEERUMINE seisneb üksikkontraktsiooni jõu olulises kasvus ja kontraktsioonifaasi samaaegses lühenemise vahetult peale lühiajalist (2-5 s) tetaanilist kontraktsiooni. See fenomen avaldub ka tahteliste lihaspingutuste tingimustes juhul, kui pingutuse suurus ületab 50% tahtelisest maksimaaljõust. Tetaaniline kontraktsioon on organismi tingimustes tüüpiline nähtus, mis tekib üksikute kontraktsioonide summeerumise (liitumise) tulemusena. Kontraktsioonide summeerumine tekib siis, kui kahe ärrituse vaheline aeg ona väiksem üksikkontraktsiooni kestusest, ületab sealjuures aktsioonipotentsiaali kestuse ja langeb eelmise kontraktsiooni lõõgastufaasi. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma amplituudilit (jõult) suurem, võrreldes üksikkontraktsiooniga. Kui iga järgmine ärritus satub eelmise kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon
annaabi.ee 
