· Koguda informatsiooni · Kordineerida informatsiooni · Anda informatsiooni edasi efektoritele Sünapsid: · Võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise · Kindlustavad, et närviimpulsid ainult ühes suunas · Võimaldavad neuronil kas ärrituda või oidurduda · Võimeldavad signaali · Kui ärritus on liiga tugev võimaldavad mitte edasi anda · Filtreerivad madala tasemega ärritusi · Töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel · Modifitseeritavad ja moodustavad see tõttu mälu füsioloogilise aluse. Refleksikaar- närvisüsteemi talitluse aluseks olev mehhanism, mis seisneb selles, et ärrituse poolt vallandatus signaali toimel kutsutakse esile muutus kindla elundi talitluseks.
kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas saab üksteisel järel suure sagedusega ärritusi ei jõua ta enam lõõgastuda ja läheb lihas kestvasse kokkutõmbesse. Summatsiooni tagajärjel tekkiv kestev kokkutõmme ehk teetanud jaguneb: a) hambuline, kus lihas osaliselt veel suudab lõtvuda. b) sile, kus lihas ei jõua üldse lõtvuda vaid on ühtlases kestvas kokkutõmbes. 5. Lõõgastus. Kokkutõmme normaalselt on ühekorde ehk üksik kokkutõmme. Juhul kui skeleti ja silelihas saab suure sagedusega ärritub, siis nad summeeruvad. Üksik kontraktsiooni faasil on · Peiteperiood e. latentne faas- aeg ärrituse andmisest kuni lihase lühenemise e
* anda informatsiooni edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünapsid: * võimaldavad signaalil liikuda ühest neuronist teise; * kindlustavad, et närviimpulsid liiguksid ainult ühes suunas; * võimaldavad neuronil kas ärrituda või pidurduda; * võimendavad signaali; * väldivad ülestimulatsiooni; * filtreerivad madala tasemega ärritusi (nt ei märka me kella tiksumist); * töötlevad informatsiooni sünaptilise summatsiooni teel; * on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse. Aju salvestab ainult väikese osa meile saabunud informatsioonist. Meeleelunditelt saadud informatsioon salvestatakse sensoorsesse mällu. Sõnaliselt kodeeritav osa sellest kantakse üle primaarsesse mällu ja sealt edasi sekundaarsesse mällu, kus see säilib pikema aja jooksul ja on kasutatav meenutamiseks. Teatud hulk
– elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil. Keemiline sünaps võimaldab infot töödelda: 1) tagab impulsside ühesuunalise liikumise 2) võimendab signaali sünaptilise summatsiooni põhimõttel 3) filtreerib välja liiga madala toimega ärritajad 4) liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei kanna – Väited: – 1. Sensoorne mälu kestab 1s. – 2. Õpitud infost tekib ajus mälujälg. – 3. Uni on vajalik eelkõige vaimsest pingutusest taastumiseks. – 4. Vananedes mälu maht kahaneb. – 5. Sünapsid võimaldavad liikuda signaalidel ühest neuronist teise. – 6. Paljud mürgid ja ravimid mõjutavad sünapsides toimuvat signaali ülekannet.
Info liikumises oluline koht närvidel ja sünapsidel Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga Signaali liikumine ühest neuronist teise Närviimpulsi liikumine ainult ühes suunas Signaali võimendamine Liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei anta Madala tasemega impulsi filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja
ärritus on liiga tugev. Ülestimulatsioon võib kahjustada lihaseid ja näärmeid filtreerivad madala tasemega ärritusi. N: kui me ei märka kella tiksumist, siis sellepärast, et sünapsides toimub selle ebaolulise signaali filtreerimine on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse töötlevad infot sünaptilise summatsiooni abil – kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimub neuronis närviimpulsside summeerumine, luuakse postsünaptiline potentsiaal. Kui postsünaptilise potentsiaali tase ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Sageli pole vähese arvu erutussignaalide saabumine neuronisse piisav signaali edasikandmiseks. Kui sünaptilise summatsiooni teel lisandub
Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja võti. Tänapäeval seda enam ei kasutata. 9. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Hõbekajakad eelistavad suuremaid munasid. 10. Järeldus "tiitrimiseksperimendist" heterogeense summatsiooni seadus. Käitumine ei vallandu alati mitte üheainsa kindla signaalärritaja mõjul, vaid tihti määravad konkreetset käitumist mitmed ärritajad. Igaühel on oma roll. Ühest ärritajast võib piisata. Erinevad ärritajad võivad üksteist võimendada või pärssida. Kokku on see heterogeense summatsiooni seadus. 11. Supernormaalsed ärritajad, nende osa päästiktunnuste evolutsiooni seletamisel.
Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja ehk võti keerab mingit lukku ehk kaasasündinud päästikmehhanismi looma sisemuses. Hilisemad etoloogid leidsid, et ühest mehhanismist ei piisa käitumise vallandumiseks, kahtlesid vallandumise automaatsuses ning mehhanismi sünnipärasuses. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Järeldus “tiitrimiseksperimendist” – heterogeense summatsiooni seadus. Hõbekajakas veeretab pesast välja veerenud muna pessa tagasi. G. Baerends uuris, milliste signaalärritajate järgi teeb kajakas kindlaks, et objekt pesa kõrval on tema muna. Lisas pesa juurde munamudeleid. Varieeris mudelite suurust, kuju, värvust, mustrit. Muutis korraga vaid üht tunnust, arvestas individuaalset eelistust parema- või vasakpoolse objekti suhtes. Kajakas eelistas parempoolset või vähemalt 1,5 x suuremat muna ning kui munal olid väikesed tihedad laigud
munale) • ülejäänud tunnuste puhul (kuju, värv) eelistati harilikult mudeleid, mis sarnanesid loomulikule munale: 1)munakujulisi teistsugustele 2)nürinurkadega hulktahukaid teravnurkadega hulktahukatele 3)rohelisi, kollaseid ja pruune sinistele, punastele ja hallidele. Erandeid: kollaseid mune eelistati pruunidele (kuigi looduses hõbekajakal kollaseid mune ei esine) rohelisi mustrita mune eelistati loomulikele pruunidele mustriga munadele. Heterogeense summatsiooni seadus Ülalkirjeldatud tiitrimis- ja muude taoliste eksperimentide tulemusena on varaste etoloogide lihtne, luku ja võtme analoogial põhinev ettekujutus signaalärritajate toimehehhanismist ümber lükatud ja selle asemel on formuleeritud nn heterogeense summatsiooni seadus (the law of heterogeneous summation), mis on lühidalt kokku võetav järgnevalt: •mingi konkreetne käitumine ei vallandu
annaabi.ee 
