Elektrivälja, mille väljuv tugevus on igas punktis samasuur ja suund samas suunas nim. homegeenseks elektriväljaks. Elektrivälja jõujoonte omadused: nad ei lõiku, mida tihedamalt paiknevad jõujooned seda tugevamad on elektriväli, ajas muutumatu elektrivälja korral saavad jõu jooned alguse kas pluss laengult või lõpmatustest ja lõpevad kas miinus laengult või lõpmatustest. Kehtib elektrivälja super positsiooni prindsiip. Sumaarne elektrivälja tugevus võrdub liituvate elektriväljade tugevuste summaga. Liita tuleb vektoreid. Potentsiaal sellised jõu väljad, mille poolt tehtud töö sõltub ainult keha alguse ja lõppunkti asukohast on potentsiaalsed väljad. Potentsiaalsete väljades saab kasutada potentsiaalse energia mõistet. Nt: Elektrivälja gravitatsiooni väli, magneti väli ei ole potentsiaalne väli. Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab
Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiilsed Hüdrofoobsed
protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub 2X a.Talvel mandrilt ookeanile, suvel ookeanilt mandrile, eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone
puhastus. Termodünaamika Süsteem võib olla : avatud (aine ja energiavahetus süsteemi ja keskkonna vahel ) ; suletud ( toimub energiavahetus ) ; isoleeritud (vahetust ei toimu ) . Olekufunktsioonid suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist : siseenergia, entalpia, entroopia, vabaenergia. Töö ja soojus EI ole olekufunktsioonid ! Olekuparameetrid : temperatuur(T), rõhk(P), ruumala(V), ainehulk(n) . Siseenergia- süsteemi sumaarne võime teha tööd (U). Ühikuks 1 Dzaul. Siseenergia on süsteemi koguenergia. Me ei saa mõõta süsteemi koguenergiat, kuid saame mõõta energiamuutust. Kui tehakse tööd, siis süsteemi siseenergia KASVAB ! Soojus energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab soojusena kõrgema temperatuuri osalt madalamale. Ühikuks 1 Dzaul. Suletud süsteemide tüübid : adiabaatne puudub soojusvahetus keskkonnaga , kuid energiat saab üle kanda tööna
R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised öaetud kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. · Elektrilaengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi sumaarne laeng ei muutu. q1+q2+q3+...+qn=0 q-süsteemis olevate kehade laengud[1C] · Elektriliselt isoleeritud süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi läbi mille ei saa kulgeda elektrivool. · 1 C on niisugune laeng mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget kui voolutugevus juhis on 1amper. · Punktlaeng on selline laetud keha mille mõõtmed antud tingimustes ei ole olulised.. · Lähimõju teooria kohaselt mõjutavad laengud teineteist mingi vahelüli(niit, juht, varras) kaudu
5.4.Harmooniliste vônkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega ( ω ), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkumine. -Kahe samasihilise, kuid erineva sagedusega harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks mitteharmooniline võnkumine Kahe vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedustest ja faasidest. - kui võnkumised on sama sagedusega ja samas faasis, siis sumaarne liikumine toimub mööda sirget. - kui võnkumised on sama sagedusega, kuid faasis nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. - kui võnkumiste sagedused on erinevad, siis täisarvkordsete sageduste suhete puhul, kirjeldavad liitvõnkumise nn. Lissajous kujundid. 6.LAINED JA AKUSTIKA. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained
47. Mulla ja maa boniteet, selle määramine, hindamisskaala. Mulla boniteet – näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet – maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) – võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida
m≥ = = 1,68mm 𝐷2 × 𝐵2 × [𝜎]𝐹 168 × 33,6 × 256 Lähim suurim väärtus mooduli standardväärtuste reast on 2 mm. Hammaste minimaalne kaldenurk βmin 3,5𝑚 3,5×2 β𝑚𝑖𝑛 = 𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛 = 𝑎𝑟𝑐𝑠𝑖𝑛 = 12,2º 𝐵2 33 Väikese ja suure ratta sumaarne hammaste arv zƩ 2 × 𝑎𝑤 × 𝑐𝑜𝑠𝛽𝑚𝑖𝑛 2 × 105 × 𝑐𝑜𝑠12,2 zƩ = = = 102,63 ≈ 103 hammast 𝑚 2 Tegelik hammaste kaldenurk β zƩ × m 103 × 2 𝛽 = 𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 = 𝑎𝑟𝑐𝑐𝑜𝑠 = 11,2º 2 × 𝑎𝑤 2 × 105
kartulit Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid maade hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, võetakse
Maade hindamine e boniteerimine NB! Maa hinne boniteet Kuna maa on erineva viljelusväärtusega siis maid on hinnatud läbi aegade. On kasutusel olnud väga erinevaid made hindamise süsteeme. Põhimõtteliselt võib kõik maadehindamise süsteemid jagada 3 rühma: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav tootlikkuse all mõistame maa võimet rahuldada kultuurtaimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Mullad on jaotatud 10 boniteediklassi: esimene on parimad mullad 91 kuni 100 hindepunkti. Kõige halvemad on 1 kuni 10. Maade hindamine toimub tänapäeval järgmiselt: Tehakse mullakaeve ja määratakse kindlaks, mis mullaga meil tegemist on. Kui mullaprofiil on kirjeldatud, vetakse kätte
piirkonnaga. 2.Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Püsiv- ja juhuslik dipoolside. 3.Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Elektronid täidavad orbitaale järgnevas järjestuses:1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d106p67s25f146d107p66f 147d10 4.Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? Tasakaalne olek tekib siis kui tõmbejõud saavad võrdseks tõukejõududega ja nende sumaarne jõud on võrdne 0ga 5.Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid. Kui üks Ar aatom satub teise lähedusse, siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side. 6.Sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel RTK elementaarrakus?
Muld on põllumajandusliku tootmise põhivahend. Kuna see võib olla väga erineva viljakusega, siis on vaja seda viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. boniteeritakse. Maa on olnud läbi ajaloo ostu-müügi objekt, maksustamis objekt. Hindamissüsteemid võib jaotatada 3-ks: 1) puhtalt majanduslik hindamissüsteem (rahas välja) 2) hindepunktides (suhteline hinne) võetakse kõik positiivsed tegurida ja negatiivsed tegurid ning liidetakse kokku. Saadakse sumaarne hinne hindepunktides. 3) Tootlikus, tootmistehnilisi tingimusi arvestav. Praegu on Eestis kasutusel 100punkti skaala, mis on jaotatud 10 klassiks 1) kl. 90-100 2) kl. 80-89 jne. Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame
annaabi.ee 
