) Warnst. Sgk: tähtsamblalised (Mniaceae) 13. mets-lehiksammal (Plagiomnium cuspidatum) (Hedw.) T. J. Kop. 14. lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum) (Hedw.) T. Kop. Sgk: tutikulised (Orthotrichaceae) 15. tüvetutik (Orthotrichum speciosum) Nees Sgk: lapiksamblikulised (Parmeliaceae) 16. islandi samblik (Cetraria islandica) (L.) Ach. 17. harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) (L.) Nyl. 18. vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) Taylor 19. hall karesamblik (Pseudevernia furfuracea) Sgk: (Pertusariaceae) 20. kibe lumisamblik (Pertusaria amara) (Ach.) Nyl. Sgk: karusamblalised (Polytrichaceae) 21. harilik kadrisammal (Atrichum undulatum) (Hedw.) P. Beauv. 22. palu-karusammal (Polytrichum juniperinum) Hedw. Sgk: rihmsamblikulised (Ramalinaceae) 23. harilik rihmsamblik (Ramalina farinaceae) (L.) Ach. Sgk: (Teloschistaceae) 24. harilik seinakorp (Xanthoria parietina) (L.) Th. Fr.
SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kahar habesamblik (Usnea hirta) HÕIMKOND:sammaltaimed (Bryophyta) KLASS: lehtsamblad (Bryopsida) SUGUKOND: turbasamblalised (Sphagnaceae) PEREKOND: turbasammal (Sphagnum) pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) punane turbasammal (Sphagnum rubellum) pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum)
1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad. Nähtus tugineb füüsikalisel prots e s s il, kus silmale nähtam atu elektro m a g n e e tilis e spektri UV ala, näit. lühilain elin e UV valgu s molekulide poolt ümb er m u u n d atak s e , nii et ta nend elt nähtava valgu s e n a tagasi pe e g el d atak s e . Kui näiteks aktiiniat Anemonia sulcata pimedas kiiritatakse, helendavad püüniskombitsad punaka valgusega, mis kohe kaob, kui UV kiirgus katkestatakse. Kuna spektri UV osa neelatakse vee pinnakihis, siis ei oma fluorestsentsi nähtus bioloogilist tähtsust. Fotosüntees Fotosüntees on roheliste s taime d e s ja fotosünte e sivat e s bakterites kulgev prots e s s , mille käigu s valgu s e n e r gia muu d etak s e orgaaniliste ühen dite ke e milis e k s en er giak s.
üldtalitlus ja makroskoopne ehitus võivad sarnaneda küll soontaimedega, kuid nende mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad. Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes). Isiidid sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad samuti nii seen kui vetik-komponendist. Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks osaks). Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused
tema mükobiont minimaalset kasvab. Lihhenomeetria. Lihhenoindikatsioon ja selleks kasutatavad samblikud. Lihhenomeetria – samblike talluse kasvukiirust kasutatakse substraadi vanuse määramisel Lihhenoindikatsioon – õhu saastatuse, metsade püsivuse jms keskkonna raskesti hinnatavate omaduste või seisundite määramine samblike liigilise koosseisu vms hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu Kasut. Samblikud: Hypogymnea physodes, Parmelia sulcata, Evernia prunastri Lobaria pulmonaria (Harilik kopsusamblik), Xantoria parietina, Physcia aipolia Kõik samblikud on tundlikud vääveldioksiidi suhtes ühe erandiga:Lecanora conizaeoides, esineb isegi kesklinnades
Samblike paljunemine: Ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükkidega. Samblike kasutus: Ravimid, antibiootikumid, loomasööt, toit, parfümeeriatööstuses, värvained, lihhonomeetria. Lihhenoindikatsioon: Põhimõtted (erinevad samblikuliigid on saaste ja keskkonnamuutuste osas erineva tundlikkusega, nende järgi määratakse metsade seisundit). Meetodid (kaardi ruudustamine ja liikide koosseisu märkimine igale ruudule). Indikaatorliigid (usnea hirta, pertusaria amara, parmelia sulcata jne). Soontaimed (kõrgemad taimed): Juured, vars, lehed, hästieristunud koed, sugulise paljunemise elundid paljurakulised ja nende järgi jaotatakse kõrgemad taimed arhegoniaadi ja õistaimedeks. Sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Juhtkimbud vee ja toidu transpordiks. Ainuraksed loomad ehk algloomad: Varem loomadeks peetud ainuraksed loomad. Elavad vabalt või parasiitidena. Heterotroofid, vahel miksotroofid, mobiilsed, pole rakuseina ega kloroplaste, on olemas
Nii kujuneb aasta vältel kaks taimekasvule ebasoodsat perioodi - talv ja suvi; mõlemad tingivad kohastumusi nende perioodide üleelamiseks. Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud. Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine. Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud (Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis). Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi
Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted – erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid – nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus.
materjalidele; 5) Lihhenomeetria; 6) Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust,
materjalidele; 5) Lihhenomeetria; 6) Lihhenoindikatsioon. Edasi netist, sest seda raamatus ei ole! Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust,
annaabi.ee 
