SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pin...
Martäänmeetod Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid. Hapnikkonvertermeetod 70-75% toormalm, 20-30% terasmurd, lubi, sulapagu(fluoriit), ja rauamaak. Hapniku puhumisel konverterisse oksudeeruvad täidises olevad lisandid ja suunduvad räbusse, teras desoksudeeritakse,läbipuhumine kestab 25-30minutit, toodetakse, süsinik- ja madallegeerteraseid. Taavi Rokka AT-22 Taavi Rokka AT-22
Halogeenid Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria).
Leidumine maakoores: 950 g/t Sulamistemperatuur: 219,6 oC Keemistemperatuur: 188,1 oC Tihedus: 1,516 g/cm3 (keemistemperatuuril) LEVIMUS, AVASTAMINE, SAAMINE Levinuim halogeen maakoores, üldse 13. kohal. Ühendite koostises tunti juba 18. sajandil. Mitmed keemikud said tervisekahjustusi või surid fluoriga tehtud katsete tagajärjel. Lihtainena eraldas esimesena fluori H. Moissan KHF2 ja HF segu elektrolüüsil 1886. aastal. Tähtsamad mineraalid fluoriit (sulapagu) CaF2, krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)F. Nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast fluere ("voolama"). Praktikas eraldatakse vaba fluor tavaliselt sulatise KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. OMADUSED Toatemperatuuril kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas. F on aktiivseim mittemetall, kõige elektronegatiivsem element. Reageerib paljude lihtainete ja ühenditega ülienergiliselt, sageli plahvatusega.
15. Tulepüsivuse järgi liigitatakse hooned: mittesüttivad materjalid, raskeltsüttivad materjalid ja süttivad materjalid. 16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 18. Kivimaterjalide kõvaduse skaala: 1 - talk, 2 - kivisool, 3 – kaltsiit, 4 – sulapagu, 5 – apatiit, 6 – ortoklaas, 7 – kvarts, 8 – topaas, 9 – korund, 10 – teemant. 19. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. 20. Standardne puidu niiskus on 15%. 21. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. 22
(% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus Riigis on turism suhteliselt vähe arenenud kuna seal on suur osa riigist tühermaa ja stepp. On ka vaatamisväärtusi milleks peamiselt on kooostrid neist kuulsaim Gandani klooster.
nägemisteravust, vähendab vähirakkude kasvukiirust jne. Seleeni peamisteks kasutusaladeks on pooljuhttehnika - alaldid, fotoelemendid ja päikesepatareid. · Fluor on oluline mikroelement, mis reguleerib kilpnäärme tegevust ja takistab vähirakkude kasvukiirust. Fluori sisaldavat materjali teflonit kasutatakse kõrbemiskindla põhjaga pannide valmistamisel, aga seda materjali kasutatakse veresoontekirurgias kui südameklappide materjali. Fluoriühend fluoriit ehk sulapagu on juba vanast ajast tuntud vääriskivi. Fluor ja tema ühendid on tugevad oksüdeerijad, mistõttu kasutatakse neid mitmete elementide saamiseks segudest (ka tuumaenergeetika põhikütuse uraani tootmiseks). Fluoriühendeid - freoone kasutatakse külmakappide külmutusvedelikena, desodorantide, parfüümide, lakkide jne tootmiseks. · Kloor on lihtainena mürgine, kuid tema ühendid on inimesele eluliselt vajalikud. Üks
Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. 4 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 Metallide ja teiste deformeeruvamate materjalide kõvadust hinnatakse sel teel, et materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli või mõnd muud geomeetrilist keha ja tekkinud jäljendi
leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Litosfääris Tuntakse üle 100 fluori sisaldava mineraali, millest tähtsaimad on fluoriit (vanemas kirjanduses ka sulapagu) CaF2 , krüoliit Na3AlF6 ja fluorapatiit Ca5(PO4)3F. Nendest on siiski vaid fluoriit ulatuslikult kasutusel vaba fluori ja fluoriühendite tööstuslikuks saamiseks. Selle lademeid leidub palju Euroopas, Venemaal, USA-s, Mehhikos ja Hiinas. Peamine fluoriidi kasutusvaldkond on terasetööstus, vesinikfluoriidhappe ja krüoliidi tootmine ning keraamikatööstus. Fori põhikogus maakoores esineb fluorapatiidi koostises, milles sisaldub fluoriidiga (49% F) võrreldes vähe, vaid 3,5% F
pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. • Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala järgi, mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- fluoriit ehk sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas ehk põldpagu, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. Kõvem mineraal kriimustab pehmemat. • Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla mõõdetud jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. • Tänapäeval tuntumad meetodid selliste määramiste
6. leelis + sool = sool + alus () 7. sool + metall = sool + metall 8. sool + sool = sool + sool () 9. aluseline oksiid + happeline oksiid = sool 10.metall + mittemetall = sool Soolade rahvapäraseid nimetusi: NaCl - keedusool CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit NaHCO3 - söögisooda CaCO3 · MgCO3 -dolomiit Na2CO3 - pesusooda CaSO4 · 2 H2O kips Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit NaNO3 - tsiili salpeeter CaF2 sulapagu KNO3 - india salpeeter CuSO4 · 5H2O vaskvitriol AgNO3 põrgukivi FeSO4 · 7 H2O raudvitriol KMnO4 kaaliumpermanganaat FeS2 püriit KClO3 Berthollet`sool NH4NO3 - salmiaak Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad
Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel) 2) KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav 5 AKVATIIT noaga kriimustatav, kuid ise klaasi ei kriimusta 6 ORTOKLAAS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 7 KVARTS noaga kriimustatav, kriimustab kergelt klaasi 8 TOPAAS noaga ei saa kriimustada 9 KORUND lõikab klaasi 10 TEEMANT saab lõigata erinevaid materjale, sh. Klaasi 3) HÕÕRDUVUSEKS nim. Materjali massi ja mahu vähenemist horde tulemusel.
(magneesiumhüdroksükloriid) Magnesiaaltsement - kõrgmolekulaarne ühend; kõva valge mass CaCl2 – (esineb sageli kristallhüdraatidena); vees hästilahustuv saadakse sooda tootmise kõrvalproduktina Kasut. Ca ja Ca-sulamite saamisel veevaba – gaaside ja vedelike kuivatamisel betooni kõvastumise kiirendamiseks lahus: krüosegudes, jäätumisvastane aine jm. CaF2 – esineb looduses (fluoriit, sulapagu) saadakse ka tööstuslikult vees vähelahustuv Kasut. metallurgias (räbusti) spetsiaalklaasid emailid keraamikas optikas, lasertehnikas Ba ja Sr kloriide kasut. mõnikord pürotehnikas (sagedamini teisi ühendeid: nitraadid, Ba-kloraat, Sr-oksalaat) Valgustusraketid: Ba – roheline; Sr – punane valgus BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks
vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on
annaabi.ee 
