levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele.
Kaugus päikesest 108.2 miljonit km Keskmine temperatuur 480 kraadi Kuude arv 0 MAA Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maatüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. MARSS Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ja kaugus Maast 55400 miljonit km. Iga 15 või 17 aasta järel on Marss nn. suures vastasseisus ning tuleb Maale kõige lähemale, mis on alla 60 miljoni kilomeetri. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750
tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km
.70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks
paksune). See on basaltse magma tekkepiirkonnaks. d. välistuum: Plainete levikukiirus aeglustub järsult ning Slainetele on see kiht läbimatu. Vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud tekitavad Maa magnetvälja. Ulatub 29005100km sügavusele. e. sisetuum: 5200km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Koosneb peamiselt niklist ja rauast, umbes 51006378km sügaval. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus? Maakoor koosneb peamiselt aluselistest kivimitest. Jaotatakse koostise, arengu ja ehituse järgi ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks.
Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks.
Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jäävat osa nimetatakse tuumaks, mis jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa atmosfäär Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandiga. Alguses oli Maa atmosfääris arvatavasti palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid see on aja
koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 29006378 km sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine: Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s. Temperatuur: Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C.
Ülemine vahevöö ulatub umbes 10200 kilomeetri sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa keskele jääb tuum, mis jaguneb kaheks: Välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum, mis on 5200 kilomeetri sügavusel, muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. 4 Maa pöörlemine Maa pöörleb ning tänu sellele tekivad öö ja päev. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 23,4° kaldu (pöörlemistelje kalle). Kaldenurga tõttu vahelduvad Maal aastaajad. Neli
.70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks onastenosfääri ülemine pind. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks
..70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.[6] Maakoorest eristatakse litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. 660 kilomeetri sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üle- ning alavahevööks
Temperatuuri skaalad. Käesoleval ajal kasutatakse meteoroloogias temperatuuri mõõtmisel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaalat. See skaala on saadud A.Celsius´e poolt aastal 1742 kasutusele võetud temperatuuri skaala laiendamise teel. Celsius võttis jää sulamise temperatuuri üheks oma skaala kindlaks punktiks (nn. reeperpunktiks) ja vee keemistemperatuuri norm. õhurõhul teiseks. Nende punktide vahekauguse jagas ta 100 võrseks osaks omistades jää sulamispunktile temperatuuri 0°C ja vee keemispunktile 100°C. Rahvusvahelise praktilise temperatuuriskaala saamiseks on võetud juurde lisa-reeperpunkte nii 0°C- st madalamas kui ka 100°C- st kõrgemas temperatuuri piirkonnas. Kokku on rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas 12 reeperpunkti. Rahvusvahelises praktilises temperatuuriskaalas mõõdetud temperatuuri mõõtühikut tähistakse °C.Ameerika Ühendriikides ja veel mõnedes maades kasutatakse igapäevases elus temperatuuri
alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. [redigeeri] Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. [redigeeri] Koostis Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: · raud 34,6% (massiprotsent) · hapnik 29,5% · räni 15,2% · magneesium 12,7% · nikkel 2,4% · väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas
annaabi.ee 
