juhina pidanud alustama ettevõtluskeskkonna analüüsiga, millega oleks väljaselgitanud konkreetse äritegevus valdkonna konkurendid ja samuti ka võimalused turul. Analüüsiga oleks Riho saanud täpsemat ja põhjalikumat aimu, milline olukord valitseb ajakirjandus turul, kui palju on spordilehtede toimetajaid, kui suure tiraazilised on konkurendid jne. Kuid tundub, et Riho ei hakanud ennast konkurentide ja turu analüüsimisega vaevama. Raha oli tal palju, teistes valdkondades ärid sujusid (metalliäri, turvategevus, pangatehingud), enesekindlus oli suur (kuulduste järgi oli ta ju miljonär), ettevõtlus eesmärk oli ka vägagi selge (raha pesu) ning kooliajal oli ta olnud aktiivne sportlane. Tagajärg: Oleks vaevunud analüüsima siis oleks ettevõttel läinud paremini. Michael Porteri teooria - konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad (õpik lk 77).
3.1 Enesehinnang Alustan oma praktika enesehinnangu tegemist ettevalmistusest praktikale minekust. Praktikale minnes olid koolis kõik hinded korras ning teoreetiline osa läbitud keskmiselt kõrgemale hindele, millest ma eeldan et olin eelnevalt omandanud vajalikud teoreetilised teadmised ettevõtte praktikaks. Kuna minu praktika kohaks sai minu enda töökoht, siis ei olnud mul vaja midagi karta. Praktika käigus reaalselt sooritatud tööd sujusid väga ladusalt, kuid vahel arva tekkisid tõrked klientidega, mis said väga proffessionaalselt ja kliendisõbralikult lahendatud. Reaalselt kõige raskem oli koostada järgmiste päevade tellimusi, mis esimesel poolel praktikal tuli välja viie palli süsteemis neljaga, siis praktika lõpus võisin tellimustega vägagi rahule jääda. Kuna praktika ettevõtteks oli töökoht, kus ma iga kuu töötan, siis uusi teadmisi ja
6 Siiski tuli Kanter raskest olukorrast välja ega korranud oma altminekut 2003. aasta MM-il ja 2004. aasta olümpial. Eesti rekordimees heitis eelvõistluse A-grupis parima tulemuse 67.45. Miks "Varasemast on teada, et kõvadki mehed on jätnud kõik kolmanda katse otsustada," vihjas Kanter kümnevõistluse olümpiavõitjale Erki Noolele, kes sageli pääses viimasel üritamisel kõrbemisest. Kanteril sujusid kõik üheksa soojenduskatset, kuid kvalifikatsiooni avakatset sooritas ta liiga rahulikult, käsi langes enne heidet madalale ja ketas lendas vaid 56.59. Ka teine katse jäi alamõõduliseks 58.81. "Kindel ei saanud milleski olla, mõtlesin ka mustale stsenaariumile," tunnistas ta. "Mõtlesin viimast heidet teha suhteliselt lihtsalt. Otsustasin hoovõtutõmmet lühendada, see on toiminud ka treeningutel, kui on esinenud mõistmatuid probleeme."7 6
harjadesse, laupäeval hommikul aitas ta harjad, sordi järgi eraldi kottides, kella seitsmeks turule kanda ja pudipadimüüjate ridades lauale seada. Kord oli ta kandnud turul punast kooli mütsi ja selle eest pidi ta ka käima direktori jutul. Poisid palusid Riksi, et ta aitaks Pukspuu Jussil õppida, et too teeks ära eksamid kõigis ainetes. Kuna Laasiku aeg oli kallis, nagu ta ise ütles, siis pidid Wikmani poisid talle ka selle eest maksma ning Riks nõustus. Õpingud sujusid väga hästi ja eksamid said sooritatud. Riksile hakkas meeldima Pukspuu Virve. Tundus, et ka Virve polnud just eriti ükskõikne, kui tüdruk andis siiski Jaagule suuremaid lootusi, kui Laasikule. Riks oli natukene häbelik poiss ja suhteliselt vaikne. Penno Penno, ehk Penn oli Wikmani gümnaasiumi õpilane. Ta kurameeris Pukspuu Virve õe Ainoga. Penno oli väga hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud mitte millegi ees risti ette
kaks korda rohkem. Vabadussõda lõppes Eesti võiduga. Eesti kaotas langenute ja haavade ning haiguste tagajärjel surnutena kuni 6000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd avanes võimalus hakata kaks aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. 11 Kokkuvõte Eesti vabadussõda oli eestlastele tähtis pöördepunkt nende ajaloos. Kuigi sõja vältel tuli abi paluda välisriikidelt, sujusid välissuhted peale sõda endiselt hästi. Ilma naaberriikide abita ei oleks olnud eestlaste võit kindlustatud. Kuigi suure osa võitlusest võtsid enda peale eestlased ise, ning samuti kaotasid enim mehi, premeeriti ka abistavaid naaberriike. Üle Eesti paigutatud lairööpalised raudteed andsid neile strateegilise ning sõjalise eelise, kuna oli võimalik mobiliseerida soomusronge. Peale Eesti vabastamise õnnestunud katset oli riigisisene seis väga halb. Tihti puhkes
kuulutati see välja Atlandi Hartas, mis varsti mandus tühjaks deklaratsiooniks, ja alles ÜRO põhikiri fikseeris 1945. aastal rahvaste enesemääramise põhimõtte üldkohustuslikul viisil, ülla kohustusena kõigile koloniaalriikidele. 14 Kokkuvõte Eesti vabadussõda oli eestlastele tähtis pöördepunkt nende ajaloos. Kuigi sõja vältel tuli abi paluda välisriikidelt, sujusid välissuhted peale sõda endiselt hästi. Ilma naaberriikide abita ei oleks olnud eestlaste võit kindlustatud. Kuigi suure osa võitlusest võtsid enda peale eestlased ise, ning samuti kaotasid enim mehi, premeeriti ka abistavaid naaberriike. Üle Eesti paigutatud lairööpalised raudteed andsid neile strateegilise ning sõjalise eelise, kuna oli võimalik mobiliseerida soomusronge. Peale Eesti vabastamise õnnestunud katset oli riigisisene seis väga halb. Tihti puhkes
Eelistada tuleks keskkonnale ohutumaid toimeaineid sisaldavaid ravimeid ning sellekohane info tuleb Praeguseks pole reovees sisalduvate ravimijääkide hulga kohta peaaegu mingeid piiranguid ja piirangust üksi oleks ka vähe kasu, sest praegused reoveepuhastid ei suuda ravimijääke eemaldada. Tehnoloogiliselt on see teostatav aga see väga kulukas ettevõtmine. Aegunud ravimite tagastamine apteekidesse näib olevat paranenud. Apteekide testkülastused sujusid tõrgeteta ja viimasel paaril aastal pole ka ajakirjanduses problemaatilise tagastamise suhtes sõna võetud. Samas jäi töö käigus kahjuks tuvastamata, kas aegunud ravimid liiguvad korrektselt edasi jäätmekäitlejale või mitte. Selgus, et varasematel aastatel on tulnud ette vähemalt üks juhtum, kus hävitamisele suunatud ravimid on leidnud tee hoopis ,,mustale turule". Probleemne on diabeetikutel tekkivate ravimijäätmetega. Insuliinisüstlad ja lansetid
annaabi.ee 
