46. Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?) 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele 48. Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded) 49. Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? 51. Juustu sensoorne hindamine 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt 53. Viinerite sensoorne hindamine 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad 59. Juustu vead Liiga lame, liiga kürge, koorik paks või õhuke, liiga vähe, palju või puuduv augustus, liiga kahvatu värviga, marmorjas, liiga kõva, pehme, ebapuhas, võõrmaitse, seebi maitse. 60. Või vead
Vorstid jahutatkse +2…+6 ˚C-ni. Keeduvorste, viinereid ja sardelle jahutatakse kahes etapis: 1) külma veega (dušši all), 10-30 minutit; 2) külma õhuga, +4 ˚C, 4…8 tundi. Poolsuitsuvorstide ja täissuitsuvorstide niiskusesisaldus on piiratud, seetõttu jahutatakse neid ainult õhuga. NB! Ettevõttest väljastamisel ei tohi vorstibatooni temperatuur olla üle +6 ˚C. Pool- ja täissuitsuvorstid 1. LIHALÕIKUS 2. SORTEERIMINE 3. HUNTIMINE 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Suitsuvorstide segu valmistamiseks on kaks võimalust. Vorstimass valmistatakse kas kutris, nagu keeduvorstide, viinerite puhul või teise võimalusena saab vorstimassi valmistamiseks kasutada seadet, mida nimetatakse segistiks (segajaks). Kuna suitsuvorstide näol pole tegemist tootega, mille struktuur on homogeenne, siis vorstisegu kuterdamine on vähem intensiivsem ja lühiajalisem, kui keedutoodete puhul (5…8 minutit). Kuterdamise eesmärk on eelnevalt
Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Toiduvärvide kasutamisega on nii mõneski riigis liiale mindud. Näiteks värvitakse USA-s umbes pool konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad Kui kasutatavaid kunstlikke toiduvärve on paarikümne ringis, siis maitse- ja aroomiaineid on tuhandeid. Toiduainetele lisatakse neid väga väikestes kogustes. Neil ei ole ka E-numbreid ning ei nõuta nende eraldi väljatoomist pakendil
kulinaarne liha: 10-12 päeva, temperatuuril 0…4 ⁰C Pärast seda muutub liha hästi seeduvaks ja mahlaseks, pehmeks ja aromaatseks. pooltooted: 5-6 päeva külmutatav liha: 24-48 tundi Liha kasutamine: I tapasoe liha - keeduvorst, keedusink; II surmakangestuses liha - ei kasutata, lihal lastakse laagerduda; III valminud liha - kõik kulinaarsed ja tehnoloogilised otstarbed; IV riknenud liha - ei kasutata toiduks. Suitsuvorstide valmistamiseks sobib väikese veesisaldusega ja madala veesidumisvõimega jahutatud liha. Hästi sobib madala pH (5,4…5,8) väärtusega ja vanemate loomade liha, mis on eelnevalt korralikult siiritud. pH on oluline ka toote kuivamise seisukohalt (mida lähemal on pH valkude isoelektrilisele punktile, seda kiiremini toode kuivab). Keeduvorstide valmistamiseks sobib jahtunud, jahutatud ja ülessulatatud liha. Samuti sobib ka tapasoe liha, kuigi tegelikkuses seda siiski ei kasutata
Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Toiduvärvide kasutamisega on nii mõneski riigis liiale mindud. Näiteks värvitakse USA-s umbes pool konservikirssidest punase toiduvärviga. Enne aga pleegitatakse kirsse sulfititega õlgkollaseks. Kokteilikirsse on võimalik värvida ka roheliseks. Suurbritannias värvitakse aga konservherneid ja -ube roheliseks. Laialdaselt kasutatakse suitsuvorstide värvimist punaseks. Kollane toiduvärv tartratiin võib 2 inimesel 10 tuhandest esile kutsuda allergia. Seepärast tasuks alati kui võimalik lugeda pakendilt, mis on ilusa värvuse põhjus. Kuntstlikud maitse- ja aroomiained ning nende intensiivistajad Kui kasutatavaid kunstlikke toiduvärve on paarikümne ringis, siis maitse- ja aroomiaineid on tuhandeid. Toiduainetele lisatakse neid väga väikestes kogustes. Neil ei ole ka E-numbreid ning ei nõuta nende eraldi väljatoomist pakendil
12. Grillvorstid valmistatakse mitmesugusest lihast ning sarnaselt suitsuvorstidega. Tavavorstidest säilivad nad kauem kuni 25 päeva tänu põhjalikule suitsutamisele. Enamasti on nad naturaalsooles, mis tagab mugavuse tarbimisel. Kasutatakse mitmesuguseid lisendeid (juust, paprika jne). 13. Toorvorstid neid ei ole kuumtöödeldud. · Külmsuitsu salaamivorstid on suitsutatud. Neid võid liigitada ka suitsuvorstide hulka. · Toorvorstid on kesta pritsitud toores vorstisegu, kuhu on lisatud vorstide laagerdamist soodustavaid bakterkultuure. Neid vorste süüaksegi toorelt. Sageli on nad määrdelise konsistentsiga. 15 · Praevorstid väljastatakse lihatööstusest toorelt, kas jahutatuna või külmutatuna. Enne toiduks tarvitamist tuleb neid kuumtöödelda, näiteks grillida, praadida vms
Kvaliteedi võrdluskatsetes külmad viinerid asetatakse üheaegselt hindaja ette lauale, igast sordist ca 6 tükki. Hindamisel lõigatakse mõni viiner terava noaga pikuti pooleks struktuuri ja konsistentsi hindamiseks. Soojendatult arvestatakse iga assessori kohta pool viinerit. Enne kuumutamist tuleks naturaalkestas viinerile torgata augud sisse, mis väldib kesta lõhenemist. Kindlasti tuleks eraldi kategooriates hinnata naturaalkestas ja kunstkestas viinereid. 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad · välimus (värvus, ühtlus); · fleiv (lõhn, maitse, temperatuur); · tekstuur (tugevus, viskoossus, kreemisus) 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine Sulamiskatsete läbiviimisel peab kõikide proovide o maht olema o ühesugune kõikide o proovide osas. Sulamisomaduste hindamiseks pannakse puhtale ja kuivale PETRI tassile kulbitäis jäätist
Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond Suitsutussaaduste tootmise osakond Kulinaartoodete osakond Subprodukt- ja veretoodete osakond Valmisroogade tootmise osakond · Tehnotoodete tootmise tsehh · Lihakonservide tootmise tsehh · Liimi ja zelatiini tootmise tsehh · Abitsehhid: - remonttöökoda - katlamaja - kompressoritsehh - elektrialajaam - pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus)
annaabi.ee 
