Mul endal on mitu head sõpra, kes suitsetavad. Ma arvan, et enamus neist ei suitsetaks, kui nad teaks, kui kahjulik suitsetamine inimese organismile on. Paljud suitsetavad sellepärast, et mitte kehvemad olla kui nende sõbrad. Nad arvavad, et suitsetamine teeb nad "kõvaks meheks". Suitsetamist alustavad nad tavaliselt kellegi eeskujul. Näiteks sõprade järgi nad kardavad, et muidu ei võeta neid seltskonda. Vendade/õdede või vanemate eeskujul kui kodused suitsetavad, siis on ka suitsupakk kergemini kättesaadav ja siis tundub noorele suitsetamine tavalise asjana. Suitsetajate läheduses on halb olla, kuna suitsu lõhn ajab mul südame pahaks. Olen ka ise kunagi suitsu proovinud ja see oli minu jaoks väga ebameeldiv kogemus. Ma ei näe suitsetamises mitte midagi head, ma ei näe sellel ka mingit mõtet. Minu jaoks jääb arusaamatuks mida nad sellest kõrre tirimisest saavad? See teeb neile ainult kahju. Minu arust alustavad enamus noored suitsetamist 12-14-aastaselt
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi
meil poleks, siis vanaduses peaks elama ilma rahata ja iga ravimi ning tervisehäire eest peaks maksma meeletut raha. Nii, et raha me ei teeni ainult poodides laristamiseks vaid ka oma tuleviku kindlustamiseks. Samas maksude juures saab ka väga hästi kokku hoida. Nimelt aktsiisimaks, mis on tarbimismaks teatud kaupadelt, näiteks tubakatooted, alkohol, mootorikõtus, elekter, pakendid. Mina ei suitseta, siis ma ka aksiisi ei maksa ja hoian ka tervist, mis on veel olulisem. Ja kui ostagi see suitsupakk, siis vähemalt selle aktsiis läheb kultuuri arendamiseks. Paljud inimesed kurdavad, et näiteks juuksuris käia on väga kallis. Aga samas, kui mõelda juuksuri poole pealt, kui lõikus maksab sada krooni, siis sealt peab juuksur ära maksma käibemaksu, mis on 20%. Kõik maksud lähevad põhimõtteliselt meie endi tarbeks. Kõik tänavavalgustused, pargid, arstiabid, lastetoetused jne. Maksud on vajalikud riigi toimimiseks, sest ükski riik pole juba läbi ajaloo ilma nendeta hakkama saanud
kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.) Laura: Õuu rahune maha, kuhu sa jooksed? Liis: Me küsisime midagi .. Laura: ja küsija suu pihta ei lööda. (targutavalt.) Marten: Mul ei ole suitsu, kui te sellised kõvad eided olete, siis minge hankige endale ise.. ( ja keerab tüdrukutele selja.) Laura: Oota mismõttes nagu...sina ei tule mulle nii ütlema eksole (ülbelt.)
teistega koos juua, kuid nad ei mõtle sellele, mis pärast saab, eriti õpetajatele vahele jäädes. Siis ju muutub nende käitumishinne ja õpetajate suhtumine ja lugupidamine õpilastesse. Kõige nõmedam asja juures on see, et hiljem koolis uhkustavad need, kes ennast täis jõid nende ees, kes otsustasid kaineks jääda ekskur- sioonil ja mitte käitumishinnet mõjutada. Sama levinud on ka suitsetamine. Sellega on probleem isegi suurem, sest inimene, kellel suitsupakk endal taskus, jagab teistele suitsu. Paljud on ka politseile vahele jäänud ja trahvi kaela saanud ningi nii saavad ka noorte vanemad teade nende tegevusest. Kuid nad ei saa aru, et suits rikub tervist, lühendab eluiga, rikub hambaid ja jätab ebameeldiva lõhna riietele. Kui vanasti võis nii olla, et kõva mees oli ikka see, kes tegi suitsu, siis tänapäeval on vastupidi, suitsumeest peetakse mökuks ja mõtetuks meheks. Kuid millegi pärast just suuremates kampades jõl-
K: Jah tahab! P: Saan naerukrambid! K: Ei nutad vend! P: Saan naerukrambid! P: Ei, vajud südamevalust ninali! P: Saan naerukrambid! K: Noh siis tea, Ell on juba pool aastat minu naine. Nüüd ma võtan ta avalikult sinult üle. P: Häbematu lurjus! Valetad, noakangelane! Ütled, et kaks on selle libujahi poolt... Aga kaks on ka vastu! K: Jäta tühi lora! P: Kasi siit välja! Kaarli läheb löntalönta uksest välja ja peagi saabub Ell. Tal on käes suitsupakk ja ajaleht, mille ta Pärtlile ulatab. E: Need on sulle, kallis. Ell võtab mehel kaela ümber kinni ja suudleb. P: Ell, mul on sulle midagi öelda. Asi ei ole just kõige parem, ära kohku! E: Mis? P: Minu kõige lähedasem inimene on surnud! E: Kes siis? P: Sina surid täna kell üheksa!... Pärtel suudels Elli, Ell rabas end ta käte vahelt lahti. Pärtel lausus: P: Mul on kahju, et kaotasin nii ruttu oma naise. Sina tead ju küll, et ma elasin temaga väga õnnelikult
arenevad loote organid. SUITSETAMINE Kui sa suitsetad tekib lootel hapnikupuudus. Suitsetavate emade lapsed on suurema tõenäosusega enneaegsed ja madala sünnikaaluga. Suitsetamine suurendab ka raseduse katkemist, surnud lapse sünnitamist ja loote väärarendite ohtu, samuti riski, et laps sureb pärast sündi. Mida rohkem sa suitsetad seda suurem on risk, seega loobu suitsetamisest täielikult. Kui sa aga tõesti ei suuda suitsetamisest loobuda siis vali madala tõrvasisaldusega suitsupakk, piira suitsetavate sigarettide arvu, ära tõmba suitsu kopsu nign kustuta sigaret kui oled suitsetanud poole sellest. Püüa vältida suitsuseid ruume. ALKOHOL Rohke alkoholi tarbimine raseduse ajal võib tõenäoliselt kahjustada loote arengut. Ei ole teada milline on ohutu alkoholikogus, seetõttu on soovitatav loobuda alkoholi tarbimisest raseduse ajal täielikult.ühelgi juhul ei tohiks juua rohkem kui 2 ühikut alkoholi 1-2 korda nädalas ( üks ühik võrdub klaasi veini või õllega)
võetakse arvesse ning lootes , et järgnevas elus on vähem piinu ja kannatusi. Kõik usurituaalid on suunatud just sellele. Kõige suuremaks teeneks on olla mõnda aega munk ja elada kloostris. Enamus mehi on seda kas või korra elus teinud ja elanud kloostris vähemalt 3 kuud. Igas Tai majas vaatamata sellele, kas see on vaene hurtsik, pank, hotell vm, on olemas vaimude majake või vähemalt pühaaltar. Vaimudele tuleb iga päev midagi tuua. Selleks võib olla suitsupakk, sokolaad, jook. Kui neisse suhtuda mitte austavalt, siis on oodata tulekahju, maavärinat ja teisi loodusõnnetusi. 8. Keel Tai kõne- ja kirjakeel jääb riigi põgusale külastajale suuresti arusaamatuks, kuna tegemist on toonikeelega, mis kasutab viit tooni, 20 täis- ja 44 kaashäälikut. Enamikus turismipiirkonnas, nagu näiteks Bangkokis, Chiang Mais, Pattayas ja Phuketi's, oskavad aga paljud inimesed ka inglise keelt, mis on oluline ärialane suhtluskeel
a) <<
a) <<
saavutamist. Eesmärk kaitsta seadusandja täiesti mõttetute piirangute tegemise eest. Nt jahikulliga jahipidamise reeglid (saksamaa) Vajalikkus KT abinõu on vajalik kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Arvestada tuleb ka seda kuivõrd koormavad abinõud kolmandaid isikuid samuti erinevusi riigi kulutustes. Mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. <<<suitsupakk>>> abinõu on mitte vajalik vaid siis kui leidub üks teine abinõu mis on vähemalt sama efektiivne aga koormab isikut vähem. Vajalikkuse kontrollimine on keeruline mitme poolsete suhete puhul. Pareto -optimaalsus- abinõu peab olema vähemalt sama efektiivne. Nt sotsiaalmaksu regulatsioon, et kui tööandja ei maksa õige aegselt maksu, peab ta maksma ravikulud. Kui abinõu osutub mitte vajalikuks, tuleks jätkata kontrolli. Vajalikkus ainuüksi pole
indgermaani arusaamal, mille kohaselt kesksed on reis teise ilma ja esemed, mis on selleks tarvilikud (Torp- Kõivupuu 2003: 72). Rahvatraditsioonide kohaselt hakkab lahkunu, kellele midagi kaasa ei pandud, kodus käima ja enda omandit taga nõudma13. Tavaliselt pandi kirstu surnupesuseep, viht ja kuivatusrätt. Kirstu pandi ka (teisepoolseks) eluks vajalikke või surnule isiklikult tähtsad esemed, näiteks tubakakott, piip, palveraamat, viinameestel viinapudel, suitsumehele suitsupakk, kirves, lauluraamat, Uus Testament, metallraha jne14. Uue Testamendi ja ikoonide kirstupanekut vene matmiskombestikus välditi, sest see võis solvata Jumalat või ikoonil kujundatud pühakut ( 1999: 522-523). Kirikuga seotud atribuutikast pandi kirstu kaelarist ja palveleht ( 2000: 154). 1998.-1999. aastatel korraldatud etnosotsioloogiline küsitlus Kagu-Eestis kinnitas, et surnule pannakse endiselt kaasa metallraha, mõnikord ka paberraha ja rahakott. Seda on nimetatud
annaabi.ee 
