TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Kristiina Pahk SUITSIDAALSUSE PROBLEMAATIKAST NOORTE SEAS referaat Juhendaja lektor Helin Puksand Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused.............................................
*SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid - mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED
Intstituut). Suitsiidiriski ära tundmisele aitavad kaasa ka verbaalsed ja mitteverbaalsed tunnused. Mitte- verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 1.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks
Mitte-verbaalseteks märkideks on mahalöödud pilk, psühhomotoorsed häired kõnes ja 3 liikumisel ning hooletus suhtumine välimusse. Verbaalseteks vihjeteks on väljaütlemised nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 0.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks
(2008). The Realm of Hungry Ghosts. Veebileht külastatud 25.10.2021 https://californiahealthline.org/news/addiction-rooted-in-childhood-trauma-says- prominent-specialist/ Kriminaalpoliitika. (2020). Seksuaalkuriteod. Veebileht külastatud 07.12.2021 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/seksuaalkuriteod Peaasi. (2021). Enesevigastamine ja selle põhjused. Veebileht külastatud 08.12.2021 https:// peaasi.ee/enesevigastamine-ja-selle-pohjused/ Raid, L. (2021). Suitsidaalsuse kujunemine ja ennetamine suitsiidikatseid teinute põhjal. Veebileht külastatud 08.12.2021 https://dspace.tktk.ee/bitstream/handle/20.500.12863/3180/L%c3%95PUT %c3%96%c3%96_LorenaRaid.pdf?sequence=1&isAllowed=y Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Veebileht külastatud 01.01.2022 http://hope.tktk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kohlbergi_klbelise_arengu_teooria.html Mänd, K. (2016). Laste moraalset käitumist mõjutavad isiksuslikud ja sotsiaalsed faktorid. Veebileht külastatud 01.01.2022
kollektiivis? KIOKO Kas sa mind kujutad ette viis päeva nädalas kaubalindi taga? Meid on üldse keeruline ette kujutada midagi tegemas. KASSINI-IKE Ei ole. Ma kujutan sind ette vana-aasta õhtul pilvelõhkuja katusel suitsu tegemas, jalad üle ääre. Mitte romantiseeritud suitsidaalsuse pärast. See oleks lihtsalt parima vaatega koht. KIOKO Aastavahetus on kõige sobivam aeg maailmalõpuks. Iga talv hakkavad ajalehed kirjutama, kuidas ennustajad ja vanade rahvaste kalendrid tõotavad suurt apokalüpsist, aga usutavuse mõttes oleks ilus, kui ühel aastavahetusel löökski kell kaksteist ja saluudid vihiseksid
- Nagu teisedki psüühikahäired on depressioon tingitud mitmetest geenidest ja nende vastasmõjust keskkonnaga - Seotud on neurotroofilised faktorid ja teised kasvufaktorid - Neuroimmunne düsregulatsioon - Muutused une struktuuris - Elektrilise aktiivsuse muutused temporaalsagaras Depressiooniga on seotud: - Aju funktsionaalsete visualiseerivate uuringute tulemused vastuolulised, spetsiifilised valgeaine kahjsutused - Sertoniinenergiline defitsiit agressiivsuse ja suitsidaalsuse korral - GABAergiline defitsiit – meeleolu ebastabiilsus - Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania - Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud - Subkortikaalsed süsteemid on haaratud emotsiooni ja hüvitus süsteemis emotsioonide tekitamises ja automaatses või kaudses emotsiooni regulatsioonis – stiimulile emotsionaalse tähenduse andmises
· Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia · (a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; · (b) kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; · (c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Äge psühhootiline episood · äge algus (kahe nädala vältel)
o Vaagib (= jah või ei), o Või on ta juba otsuse langetanud (= jah)? Mis ajast on tal suitsiidimõtted? Mõtete laad: kaalutletud või pealetükkivad? Afekteeritud kitsenduse ulatus? Sotsiaalse integratsiooni ulatus? Patsiendi olemasolevad oskused ja võimalused suitsiidi tegemiseks? Kontakt/suhe kiirabibrigaadiga? Afekteeritud kitsendus – võimalike tunnete skaala kitsendamine Suitsidaalsuse hindamine On võimalik ja mõistlik küsida patsiendilt endalt tema suitsidaalsuse kohta. Suurem osa patsiente vastab suitsidaalsust puudutavatele küsimustele ausalt. Suur osa patsiente tunneb end ka selle teema selge puudutamise korral kergendatult. Pöldingeri arvates võib suitsidaalsuse hindamiseks esitada patsiendile 10 sissejuhatavat küsimust. 1. Kas Te mõtlete endalt elu võtmisele? Kas tihti? 2. Kas need mõtted on sundiva loomuga? 168 3
annaabi.ee 
