Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala 5 Mitmes maakonnas Alam-Pedja looduskaitseala Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa
erinevaid viise: otsisime materjale raamatutest ja internetist. Samuti käisime jõge vaatlemas. . See uurimistöö aitas süvendada meie huvi bioloogia vastu ning tundma õppida rohkem oma kodukohta. 3 Sauga jõe iseloomustus Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km 2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest, kus ta läbi voolab. Sauga jõe ülemjooks voolab lõunasse, laienedes 3 m laiusest ojast 12 m laiukseks jõekeseks.
Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail
30.september.2010 Esimeste öökülmade tulekul algab loomadel suur kolimine talikortereisse. Muresid on kõigil sületäis. Kiires korras vooderdadakse seinu, suletakse tagavarakäigud, õhuaknad, tuulutusaugud. Viimast korda vaadatakse üle toiduvarud ja pannakse korralikult lattu. Neil, kes taliuinakusse ei suigu, vaid talvelgi rohkem hulkuda armastavad, pole tarvis head korterit. Kalade talvitumine algab hiljem, kuna sügis algab veekogudes hiljem. Vanasõnu: · Kuidas küli, nõnda vili. · Kuidas põldu harida, nii põld sulle tasub. · Narri põldu üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. · Lihata võib elada, ei leivata. Marjaaeg on lastele rõõmuaeg. Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral. Nüüd võib metsa marjule minna
lõpuni. Kaitse Eestis. III kategooria (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) Rahvapärased nimed: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Kasutatud kirjandus: http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=76 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HIRRUS.htm https://www.google.ee/search?q=suitsup %C3%A4%C3%A4suke&rlz=1C1GGRV_enEE759EE761&source=lnms&tbm=isch&sa=X& ved=0ahUKEwiazMD5nuPXAhXREuwKHSHfCwQQ_AUICigB&biw=1536&bih=759#img rc=RpJxQNW_ZcCGrM:
puiesteel, Mai rajoonis, Raekülas, Vana-Pärnus. Üleujutatud olid ka Sauga jõe kaldad. Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Kihnu elanikud kogunesid saare kõrgemasse ossa, sest loode- ja põhjaosa olid vee all. Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud,
kaitse tõhustamiseks. 1996. aastal koostati juhend lendorava, kui I kategooria kaitsealuse liigi, elupaikades kaitsealade loomiseks ning seal rakendatava kaitsekorra kavandamiseks. Kaitsealade loomise tingis üha hoogustuv metsaraie. Lendoravatele sobivaid vanu haavikuid jääb aasta-aastalt üha vähemaks. Lendorava projekti tulemusi on kasutatud mitmete kaitsealade kaitse-eeskirjade ettevalmistamisel (Kämbla, Muraka, Paadenurme, Suigu looduskaitsealad ja Tudusoo maastikukaitseala). 2001. aasta lõpus kinnitati lendorava seisukohalt kõige olulisema kaitseala - Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri. Praeguseks hetkeks on ligi pooled teadaolevad lendorava püsielupaigad võetud kaitse alla, kõik nad asuvad juba olemasolevatel kaitsealadel. Aastatel 2000.-2001. tehti ettepanek ka kolme uue lendorava looduskaitseala (Võtikvere, Lepassaare ja Tagajõe looduskaitseala)
Lääne-ViruHulja 88 11 129 748 5128 Valga Karula 88 6 106 631 7860 Valga Laatre 88 11 102 1273 8732 Valga Ljahhovi nim 88 17 95 1074 9363 Ida-Viru Narva 88 9 133 1049 12243 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 9275 Põlva Sprus 88 14 112 617 4876 Pärnu Suigu 88 7 99 570 6547 Pärnu Thela 88 4 140 417 3460 Ida-Viru Tudulinna 88 7 170 454 7701 Valga Valga 88 10 119 531 6918 Pärnu Varbla 88 5 106 865 12586 Põlva Veriora 88 8 89 1051 9979 Põlva Vhandu 88 8 71 614 8410 DPCache_Ül4 Aasta Kartuli saak (ts/ha) Kartul
mälestussammas. Järgmisena otsustati üles ehitada varemeis olev Tori kirik. Kirik, mis ka ise on sõjaohver, otsustati taastada mälestusmärgina kõigi Teise maailmasõja, kui 20. sajandi kõige jubedama ajaloosündmuse, ohvritele. Kiriku taastamise ametlikuks alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Kask'i eestvedamisel toimusid seal esimesed suured talgud.(Lisa4) Suigu kolhoosi metsamehed eesotsas Harry Veskimägiga rajusid maha varemeis kasvanud suured puud. Kiriku taastamise sisseõnnistamine ja esimene eesti sõjameeste kokkutulek oli kavandatu 7.-8. juulile 1990. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee
Kamarik. Sama aasta kevadel on ta lõpetanud Jädivere seminari. Pärit oli ta Päärdu mõisast, kus ta vanemad olid mõisateenijateks. Nurtus pidas P. Kamarik kooliõpetaja ametit ühtejärge 29 aastat kuni 1888. aastani. Siis nagu varem mainitud, ostis Kooli talu ja hakkas põllumeheks. Nurtu kooli õpilased 1928. a kevadel Tema tööd jätkama tuli nüüd Nurtust pärit, Kuuda seminaris õppinud Madis Oviir. Seminari lõpetas ta 1886. aastal. Oli kaks aastat õpetajaks Suigu algkoolis ja tuli siis kooliõpetajaks oma kodukohta. Ka M. Oviir töötas koolipõllul pikka aega. Oli Nurtus õpetajaks 1925. aastani, seega 37 aastat. Siin ka ta oma koolitöö lõpetas ja läks pensionile. Kui eelmiste õpetajate lähemaks iseloomustamiseks pole rahva hulgas mälestusi säilinud, peale P. Kamariku, keda mäletatakse, kui üht tõsist koolipapat, kes peale kooli ja palvetundide muuga ei tegelenud, siis muutus Nurtu elu peale M. Oviiri tulekut väga palju
Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnje 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suureje 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa ST 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414
Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nōmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnjōe 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sōprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suurejōe 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa S 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414 Pärnu Vahenurme 85 16 93 293 637 3968 878
annaabi.ee 
