Viisakusreeglite tundmine ja lugupidavalt käitumine aitab kaasa hea esmamulje kujunemisele ja mängib suurt rolli edasiste suhete kujunemisel. Viisakas inimene oskab valida sobiva suhtlusviisi. Erinevate inimestega suhtlemisel tuleb kasutada olukorrale paslikku suhtlus – ja kõneviisi. Võõraste inimestega kõnelemisel on soovitatav kasutada viisakusvormi „teie“ ning jätta teisele inimeselt tema isiklik ruum. Muidu võib jääda suhtluspartnerist pealetükkiv ja ebaviisakas mulje. Lähedastega suhtlemisel on normid vabamad, kuid inimene võiks siiski jääda viisakaks. Sõbralikul inimesel on lihtsam hoida suhteid. Kaaslastega viisakalt ja heatahtlikult suheldes ning teistega arvestades ei teki tõsiseid konflikte, mis võiksid suhte lõpetada. Samuti on väiksem tõenäosus, et suhted jahenevad. Seepärast on tähtis olla avatud ja heasoovlik. Viisakusreeglite tundmine on teiste inimestega suhtlemise alustala. Kombekas käitumine ja
muutub takistuseks Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti ausus, sõbralikkus ja hea kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et saaks olla hea suhtleja, peab ennekõike olema hea kuulaja. Kuulajana ma üldjuhul teise situatsiooni läbi ei ela, kuid oskan nõud anda vaid siis kui olen ise mõnd sarnast olukorda tundnud. Olen suhtlusaldis, kuid sõltub suhtluspartnerist, kas on teemasid millest rääkida. Tajun suhtluspartneri häält, välimusi ja liigutusi. Suhtlemisel mõjutab uskumus, et ei ole usku ja lootust hakkama saada ning raskusi ületada. Kõige enam takistabki see, et ei julge oma arvamust avaldada. Kuigi tegelikult on igal inimesel oma arvamus, tundub see siiski nii ületamatu. Kuid ei puudu ka uskumus oma elust rõõmu tunda, uute suhete loomine, nende hoidmine ja saavutada edu ettevõtmistes. Oluline on seesmine uskumus, et
11. Loetle suhtlemist mõjutavad ruumivööndid ja selgita nende tähendust. Ruumisuhe käsitleb mugavat vahemaad kahe suhtleja vahel, on nn. oma ruum, mida me privaatselt vajame, et ennast suhtlemisolukorras hästi tunda. Erinevates suhtlussituatsioonides on see erinev. Endale lähedaste ja kallite inimestega suheldes on see vahemaa väike, kuid tavasuhtluses tuttavatega või enese hästi tundmiseks ametkondlikkus suhtluses vajame juba suuremat vahemaad suhtluspartnerist. Erinevust võime tajuda ka kultuurikontekstist sõltuvalt. Tavapäraselt vajab põhjamaine inimene, kelleks ka meie end eestlastena võime lugeda, suuremat distantsi oma suhtluspartnerist kui lõunamaine inimene. Ruumivööndid jaotatakse neljaks - intiimne vöönd - 15-45 cm (kõige lähedasematele) isiklik v. - 46-120 cm (koosviibimistel) sotsiaalne v. - 1,2-3,6 m (kõrvaliste jaoks) avalik v. - üle 3,6 m (nt loengusaalis). 12
mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole kooskõlas (näiteks kui keegi hambad ristis, tehislikult naeratab, kulm endal kortsus, öeldes: "Meil on nii hea meel teid siin taas näha.") tekib vastuolu, mil tavaliselt jäädakse uskuma kehakeelt. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside on märk sellest, et vestluspartner ootab tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt. Kehakeele kaudu saadakse aga teistega suheldes kuni 80% informatsioonist, sõnadele jääb vaid 20%. Seega eeldab hea suhtlemine oskuslikku enesekehtestamist ning sobivate suhtlemisvahendite valdamist,nende kasutamist ja tõlgitsemist. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine (ingl k assertive
tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit. Naeratus on mitmetähenduslik, naeratada saab nii suunurgad üles- kui ka allapoole. Veenva naeratuse tunnuseks on see, et naeratavad ka silmad. Vastasel juhul jääb naeratus külmaks ja teeselduks. Silmside ehk pilgu suunatus suhtluspartnerile peegeldab tavaliselt huvi tema vastu. Kui inimene vaatab teisele otsa, siis tähendab see, et ta tahab saada tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Enesega rahulolu - ennekõike peaks see olema meie eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise, tundmata hirmu või piinlikkust erinevates olukordades. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist, mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie
“It takes 20 years to build a reputation and five minutes to ruin it. If you think about that, you'll do things differently.” Kujutlus moodustub elementaarsetest aistilistest assotsiatsioonidest. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. Leon Festinger’i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega e antropomorfne. BRÄND. Tooted on need, mida ettevõte toodab. Bränd on see, mida tarbija ostab. Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentskaupadest. Brändi mõiste on kujunenud nn. mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab mitmeid erinevaid tähendusi. Omadesed: objektiivsed omadused (kauba- , disaini- ja pakendikesksed)
Teiste lastega suhtlemisel praktilis-emotsionaalne ja tegevuslik-situatiivne, etapi lõpus ka situatsiooniväline-tegevuslik. Keskne on kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni areng. Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine. peamine näitaja sel etapil on sidusa kontekstikõne kujunemine. Sidusa teksti loomet toetavad mälu areng ja sisekõne kujunemine. lapse kõne ei sõltu enam otseselt tajuväljast, on võimalus fantaseerida ja valetada. Samuti hakkab laps valima keelevahendeid sõltuvalt suhtluspartnerist. Enamasti omandatakse selperioodil täielikult hääldamine, valdav osa süntaksist ja morfoloogiast, aktiivselt areneb sõmamoodustus. Kooliiga: 7.0-18.0 a. Algklassides juhtivaks õpitegevus, keskastmes suhtlemine eakaaslastega, vanemates klassides ja edaspidi õpitegevus elukutse omandamiseks. Õpitegevuses on suhtlemine kõige enam organiseeritud-reglementeeritud.Toimub teadmiste omandamine, üldistamine ja süstematiseerimine. Keskastmes ja hiljem
Ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina, sloganina või pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidžile. Suvalisus – imidž on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. Imidži antropomorfsus: Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. Imidz on inimkujuline ehk antropomorfne. Temas väljendub teatav inimtüüp. • Kaubareklaam – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. • Imidžireklaam – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba
sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst) IMIDZI ANTROPOMORFSUS Imidz vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. (L.Priimägi) Imidz on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
annaabi.ee 
