1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 1923. a. märtsis saabus Vilde kodumaale, jäädes siia juba püsivalt elama. Tema vanadusaastad olid töörohked, kümne aasta jooksul pidi kirjastatama 9600 lehekülge Vilde loomingut. Redigeerimistööd toimetas Vilde ainuisikuliselt ning võib arvata, et selle arvelt jäid sündimata nii mõnigi romaan
pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila
Heidi Sarapuu. 1917. a. koos abikaasaga Taanist tagasi saabunud Vilde kutsuti 1918. a. sügishooajal "Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt - Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos
matkib täiskasvanu tegevusi. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Kõne areng Rääkimine on kõne arengus olulisim ning siin on määravaks oskus kasutada keelt suhtluses. Kuna lapsevanem on tähtsaim isik lapse elus, on just temal kõige suurem osa lapse emakeele ja suhtlusoskuse arendamisel. Laste kõne areng on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4
SISSEJUHATUS Mind on pikka aega köitnud teema- intelligentsus. Mis asi on intelligentsus? Sellele küsimusele vist ei olegi nii-öelda seda päris õiget vastust. Intelligentsus lihtsalt eksisteerib, kuid keegi ei tea selle olemust, samuti ei saa ükski inimene intelligentsust endale näiteks juurde osta. See lihtsalt on sünnipäraselt olemas. Intelligentsed inimesed on olnud aastasadu inimkonna seas austatud ja väärikad inimesed. Võib-olla just nende kohanemisvõime, suhtlusoskuse ja targa mõistuse pärast. Kuid kõik inimesed ei kasuta oma intelligentsust hästi või hoopis lasevad sellel lihtsalt olla, jätta võimalused elus kasutamata. Mina nii ei käitu, ma tahan olla intelligentne inimene! Olla haritud ja paljude teadmistega; jääda igas olukorras iseendaks, mis ka ei juhtuks; võidelda ja küündida enda unistuste poole; austada oma sõpru ja aidata neid suuremaski hädas! Sest nii käitub intelligentne inimene.
- Diaadilised kaht isikut puudutavad. - Põhimõttelised konfliktid isikute või gruppide vahel olulistes küsimustes - Faktikonfliktid faktide õigsus, valeinfo, usaldusväärsus, erinev tõlgendus jne - Episoodilised aeg-ajalt teatud korrapärasusega - Kroonilised kuid, aastaid vinduvad vaenusuhted. - Huvide konflikt kes mida vajab ja kes mida saab, psühholoogilised erihuvid - Suhtluskonfliktid tunded, taju erinevused, suhtlusoskuse puudulikkus, isiksusetüüpide sobimatus Konflikti käitumuslikud tunnused: - Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele. - Kõrgendatakse häält - Süüdistatakse teisi - Nägeletakse pisiasjade pärast - Teiste kahjustamise eesmärgil kasutatakse pilkeid, solvanguid - Kaaslasi püütakse leeridesse jagada - Kasutatakse külma viisakust Konflikti tekke põhjused: · Taju ja tunnetus kahe inimese kohtumisel tekib kuus peegeldust:
Ühtlasi vajab õpetamist suhtlussõnavara. Alles seejärel on võimalik suunata ütluste valikut/loomet dialoogis. Tähelepanu vajab viisakas rollisuhtlemine, oskus kuulata partneri repliike ja neile adekvaatselt vastata, repliikide variatiivsus (HEV-laps suhtleb stereotüüpselt), oskus jätkata dialoogi. Seega tuleb oluliselt enam tegelda suhtlusaktide teadvustamisega ja ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmisega (situatsioonide analüüsiga). * Suhtlusoskuse kujundamisel peab õpilaste tähelepanu olema suunatud ütluse (repliigi) valikule/sobivusele sõltuvalt situatsioonist ja pragmaatilisele tähendusele, traditsioonilise kõnearenduse puhul aga keeleüksuse struktuurile ja selle semantikale. * Konflikte laste vahel pole võimalik vältida, neid tuleb õpetada lahendama. * Õppekava täitmise korral peaks abiõppe lõpetaja suutma suhelda adekvaatselt tavasituatsioonides ja ametiasutustes ning töökollektiivis, mõistma suhtluspartneri
1.2.1 Õpitulemuste saavutamine Gümnaasiumi õppekava (2014) põhjal on võõrkeeleõpetus tasemepõhine. Õpilaste kanda tuleb vastutus õpitulemuste eest. Õpitavat keelt kasutatakse nii tunnis, kui ka väljaspool kooli (nt kirjasõbrad, õppereisid, õpilasvahetused). Õpilane loeb ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja meediatekste. Õpetaja valib sellised ülesandes, kus õpilane peab kasutama loovat lähenemist. Sõnavara ja suhtlusoskuse õpetamiseks kasutab õpetaja ülesandeid, kus õpilane saab kasutada suhtlemisoskust erinevate keeleregistrite (nt suhtlemine ametiasutuses, tööintervjuul) abil. Gümnaasiumi riiklik õppekava (2014) toob veel välja, et õpetaja suunab õpilasi analüüsima keelte sarnasusi ja erinevusi, nägema keelte vahelisi seoseid ning jälgima 11 oma keelekasutust. Õpetaja planeerib koos õpilastega tööd, et saavutada eesmärgiks
annaabi.ee 
