samas iga lapse individuaalsusega. Põhjendus: Tegevused tuleb kohandada vastava rühmaga ja nende vajaduste järgi. Seeläbi on tegevuse läbiviimine lihtsam ja ka sihipärasem. 7. PÕHIMÕTE: Lastevanemate osalus ja rollid. Põhjendus: Kuna lastevanemad on laste esimesed ja kõige tähtsamad õpetajad, siis on oluline ka nende kaasamine laste õppetegevuste/õppekasvatusprotsessi organiseerimisse. See aitab lihtsustada suhtlemiste lastevanematega ning asjakohastada/kohandada õppetegevusi vastava rühmaga. 8. PÕHIMÕTE: Paika panna eeldatavad tulemused. Põhjendus: Aitab keskenduda teemale ning suunata lapsi soovitava tulemuse poole. 9. PÕHIMÕTE: Lõimitud metoodika kasutamine. Põhjendus: Lapsel on lihtsam luua seoseid ning uusi teadmisi omandada, kui tegevused on lõimitud ja ta suudab tuua paralleele erinevate valdkondade vahel. 10. PÕHIMÕTE: Lapse kogemustele mõtlemine.
Arutlus teemal „Mina ja ühiskond“ Ühiskond, kui mõiste on inimeste kooseluvorm, inimeste omavaheliste suhtlemiste kogum. Kuid me ei saa seda võtta selle järgi, mis on ettekirjutatud. Minu jaoks moodustub ühiskond sellest, mis on koguaeg minu ümber. Inimesed kellega suhtlen, kogemused mida kogen ja nähtused mida igapäevaselt näen ja tunnetan. Iga inimese jaoks on ühiskond pidevas muutumises. Päevast päeva kogetakse ja avastatakse uusi asju, mis muudab suhtumist ja avardab maailmapilti. Minu kaheksateistkümne eluaasta jooksul on olnud ühiskond pidevas muutumises – nii minu enda
Juhtnöörid peegeldava kuulamise täiustamiseks: x ärge teeselge mõistmist x ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on x varieerige oma vastuseid x keskenduge tunnetele x valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna x kasutage empaatilist hääletooni x püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas x vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad x peegeldage rääkija ressursse x peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu x peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. Alistumise-kehtestamise-agressiivsuse telg: x Alistuv käitumine inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. x Agressiivne käitumine inimesed, kes väljendavad oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt, nad võidavad peaaegu alati vaidlused.
Ärge teeselge mõistmist Ärge öelge kõnelejale, wt te teate, mis tunne tal on Varieerige oma vastuseid Keskenduge tunnetele Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna Kasutage empaatilist hääletooni Püüelge konkreetsuse ja olulise suunas Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad Peegeldage rääkija ressursse Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul Peegeldavat kuulamist vajate väga mitmetel juhtudel: Enne, kui asute tegutsema Enne, kui asute vaidlema Kui teisel inimesel on tugevad tunded või kui ta tahab rääkida mingist probleemist Kui teine kasutab rääkides koodi Kui teine tahab oma tunnetes ja mõtetes selgusele jõuda Otsese vastastikuse puhul Iseendaga rääkides Kui puutute raamatus, loengus või tööl kokku uute ideedega Peegeldav kuulamine ei passi:
Te olete nummid. I’m sorry. Probleem? (Mart, kas sa oled salamisi dank meemer??) Kiputakse üle tähtsustama teisejärgulisi probleeme nagu kasutusjuhu diagrammid, seosed, paketid, mittekohustuslikud atribuudid jne, selle asemel, et kirjutada lslt kõigile arusaavad kasutuslood. Kasutusjuhtude tugevus seisneb selles, et nad skaleeruvad (the fuck?) keerukuses ja formaalsuses nii üles kui allapoole, vastavalt vajadusele. Use case vs Stsenaarium Stsenaarium - konktreetne tegevuste ja suhtlemiste järjestus tegutsejate ning käsitletava süsteemi vahel. Stsenaarium on kasutusjuhu eksemplar, üks võimalik tee läbi kasutusjuhu (nt Ülikoolis käimise stsenaariumeid on kaks - te kas saate konspekti või mitte). Kasutusjuht - seotud (edukate ja mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi oma eesmärkide toetamiseks. EHK KASUTUSJUHT koosneb STSENAARIUMITEST. Stsenaariumid on võimalikud
Ärge öelge kõnelejale, et te teate, mis tunne tal on; Varieerige oma vastuseid; Keskenduge tunnetele; Valige tunnet kõige täpsemini väljendav sõna; Kasutage empaatilist hääletooni; Püüelge konkreetsuse ja olulisuse suunas; Vastused ärgu olgu dogmaatilised, vaid kindlad; Peegeldage rääkija ressursse; Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimuste kaudu; Peegeldage lühikeste suhtlemiste jooksul. KEHTESTAMISOSKUSED Kuulamine ja kehtestamine on suhtlemise yin ja yang – väga erinevaid, kuid teineteist täiendavad suhtlemise osad. Nii nagu on olemas oskused, mis aitavad arendada endas kuulamisvõimet, on ka oskused kehtestamisvõime parandamiseks. Igal indiviidil on oma isikuruum, mis vajab kaitsmist. Samamoodi on kõigil psühholoogiline tarvidus teistele ja maailmale mõju avaldada. Kehtestamistreening õpetab konstruktiivseid meetodeid, mille abil seda teha
3) Varieerige oma vastuseid. 4) Keskenduge tunnetele. 5) Valige tunnet kõige täpsemini kirjeldav sõna. 6) Kasutage empaatilist hääletooni. 7) Püüd konkreetsuse ja olulisuse suunas. 8) Vastused ärgu olgu dogmaatilised (поверхностный), vaid kindlad. 9) Peegeldage kõneleja käsutuses olevaid ressursse. 10) Peegeldage tundeid, mis ilmnevad küsimustes. 11) Leppige sellega, et kõik vestlused ei ole lõplikud. 12) Peegeldage lühikeste suhtlemiste ajal. Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei näita täpselt arusaamist teisest. Vahetav vastus - kui kuulaja peegeldab teise inimese jutu sisu ja tundeid umbes sama intensiivselt, kui neid väljendati. Lisav vastus - kui kuulaja annab mitu vahetavat tüüpi vastust ja liigub sellest, mida rääkija väljendas, veel edasi. Kuulata tuleks nii kaua, kui: 1) Suudate näha teise olukorda tema enda vaatenurgast. 2) Võite kindel olla, et miski muu on kasulikum kui jätkuv kuulamine.
järgnevat suhtlemist. Formaalne ehk ametlik ehk sotsiaalne suhtlemisdistants iseloomustab ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega (1,2 3,5 m) Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Kaja on kuulamistehnika, kus korratakse üle rääkija viimane sõna (või sõnapaar). Kliendikeskne teenindus põhineb arusaamisel, et klientide teenindamine, nendele hüvede
annaabi.ee 
