võeta. Need reaktsioonid on justkui kohanemine vanemliku käitumisega. Täiskasvanu tasandil suheldes ei väljenda inimene isiklikke tundeid, vaid kogub ja töötleb infot ning arvutab välja tõenäosusi, mis on vajalikud suhtlemiseks välisilmaga (Berne 2001:25). Iseloomulik on kaalutlevus, argumenteerimine, tugev enesekontroll. Vastutus on jagatud. Täiskasvanu tasandit on võrreldud ka isiksusekompuutriga. Suhtlemistasandeid rakendatakse suhtlemiskäikude e transaktsioonide abil. "Paitus" tähistab igasugust tegevust, mis viitab teise inimese kohalolu tunnistamisele. E. Berne on pidanud "paitust" sotsiaalse suhtlemise algühikuks. Paituste vahetus moodustabki transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. Suhtlemiskäikude e transaktsioonide omadused · Üksteist täiendavate transaktsioonide puhul saadakse sobiv vastus väljapakutud tasandile.
· Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L
nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotisoone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu (sh konfliktseid olukordi) on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostatada. Rööpsed transaktsioonid partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga) T T "Ütleksid mulle, mis kell on?", "Kell on kolm" L L
tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile.
nõu; · Lapse tasand (L) impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · Täiskasvanu (T) tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Suhtlemissituatsioonide kulgu on võimalik suunata jälgides suhtlemistasandeid, mis sel hetkel käitumist juhtivad. Oluline on tunda ära, milliselt tasandilt sõnum saadeti ning millise tasandiga enda suhtlemisstiil (pöördumine vestluspartneri poole) saab seostada. Transaktsioon sotsiaalse suhtlemise ühik (Berne, 1980) Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile; konfliktide tekkimise oht minimaalne. LV LV Nt. (täiskasvanu suhtleb täiskasvanuga)
mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki neid suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1. Psühholoogilise kontakti loomine. 2. Põhiteate vahetamine. 4 3. Suhtlemisakti lõpetamine. Suhtlemine algab tunduvalt varem kui lausutakse esimene sõna: kõigepealt toimub sisekõnelt iseendaga ümberlülitumine partnerile
Ikka on mure noorte pärast, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist hädas oma kutsumuse leidmisega, ikka soovitatakse noortel mitte teha valikuid teiste järgi, vaid oma südamehäält kuulda võttes jne. Selles väljaandes ongi kõrvuti nii uuemad kui “äraunustatud vanad” teemad ja harjutused. On nii teooriat kui praktilisi ülesandeid, nii algajatele kui kogenud nõustajatele. Mina ise leidsin siit nii mõnegi harjutuse, mida tahaksin praktikas katsetada. Ja nii head suhtlemistasandeid käsitlevat teoreetilist osa pole ka ammu lugenud – kompaktne, aga põhjalik, kasutatav nii koolituses kui nõustamisel. Soovin teile rõõmsat äratundmist ja väikesi avastusi koos selle raamatuga. Piret Jamnes 6 Karjäärinõustamine Tulevik Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tule-
Berne`i nime. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 49 Mõjutamine ehk interaktsioon SUHTLEMISTASANDID JA KÄIGUD Berne nimetas oma teooria vastastikuste suhete kohta transaktsionaalseks analüüsiks. Inimesed kasutavad suhtlemises erinevaid suhtlemistasandeid, kusjuures kõik kolm tasandit on olemas kõigil inimestel. Vastavalt vajadusele valib inimene enda arvates situatsioonile (partneri eelnevale lausele) sobiva tasandi. Need tasandid on vanema, täiskasvanu ja lapse tasandid. Vanema tasandil toimub tavaliselt käsutamine, õpetamine, moraliseerimine, klatsimine, ka lohutamine, noomimine jne. Vanema tasandilt suhtlemise õpime selgeks oma vanemaid jälgides ja matkides.
annaabi.ee 
