Või Silvid, kes ka armastuses hoolega kalkuleerivad, et kasu saada. Alles siis, kui ollakse ühiskondliku võiduajamise mürast isoleeritud, suudetakse jälle väärtustada armastust, kodu, lapsi ja kauneid kunste. Miriami võimsas uuekssaamises on tinglikkust, mis rõhutab teose ideed. üheks elujõu väljenduseks on Miriami ja tema mehe Armo intensiivne armuelu, millele romaanis on palju ruumi antud. Tegemist on järjest süveneva armastusega , milles seks peab kompenseerima ka teiste suhtlemiskanalite puudumist. Romaani lõpul teab Miriam, et ta sünnitab lapse, keda ei või iialgi näha ega kuulda, küll aga tunda. Kui palju on tänapäeva eesti kirjanduses nii optimistliku sisendusega teoseid? Romaan annab veel mitmel muul moel mõista, et autor hindab kõrgeks armastusest sündinud seksuaalsuhteid. Armo abieluväliste seikluste suhtes on kõige kriitilisem noore generatsiooni esindaja Gregor. Väljendub siin vastureaktsioon isade seksrevolutsioonile? Polegi nii üllatav, sest
suhtlemise sisu. See on vahetult seotud ettevõte eesmärkidega ja tegevustega. Org-lise suhtlemise põhivaldkondadeks on: 1) Suhtlemis kanalitses moodustuvad suhtlemis võrgud 2) ametlikud ja mitteametlikud suhtlemis kanalid 3) suhtlemise suund, alla, ülesse või kõrvale. Suhtlemisvõrgud põhinevad inimeste vahelistel seostel ja suhetel. Järjestikuses võrgus antakse teave järge mööda ühelt org-i koostisosalt teisele. Ametlik suhtlemis võrk suhtlemiskanalite muste mis on ametlikult kavandataud ja mille toimimiseks on loodud vajalikud tingimused 1) heaks kiitnud ja tunnustanud ettevõtte juht 2) see on ametliku org-i üks tunnuseid ja peegeldusi 3) ametlikud suhtlemis kanalid peavad tagama et ainult selleks ettenähtud inimesed annaksid korraldusi või tagaksid aruannete esitamise ning ettenähtud teave ei eksleks ega kaoks 4) eesmärgiks on kindlustada et ametlik teave jõuaks sinna tarvis ja sel ajal
Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..")
lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..")
Suhtlemisvõrgud: põhinevad inimestevahelistel seostel ja suhetel; Järjestikuses võrgus antakse teave järgemööda üle ühelt organisatsiooni koostisosalt teisele. Kiirjas võrgus antakse teave üle ühelt organisatsiooni koostisosalt mitmele teisele koostisosale. 80 Astmelise ja ringja võrgu puhul antakse teave edasi nii järjestikku kui ka kiirjalt. Järjestikulisel ka kiirjal suhtlemise alg- ehk esmavõrgul on väkseim suhtlemiskanalite arv - ühe võrra väiksem kui inimeste või allüksuste üldarv selles võrgus. Astmelises ja eriti ringjas kui tuletatud ehk segasuhtlemisvõrgus on suhtlemiskanalite arv märksa suurem - seda suurem, mida rohkem on võrgus üksikisikuid ja allüksusi. Kõigil juhtudel esineb üks või mitu lüli, millel kogu võrgu suhtes on keskne koht. Kiirjas ja astmeline võrk võimaldavad teavet kiiresti ja täpselt edasi anda. Inimeste
Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt). Verbaalne kommunikatsioon Rääkija ,,kohustused": kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja ,,kohustused": püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita (klassikaline "Kas ma sain õigesti aru, et ..") Suhtlemistõkked vt. ,,Igapäevaoskused" (Bolton, 2002)
II tüüp - kiitus vaid ärateenitult. Laitmine: 1. Sina vormi vältimine, 2. Põhjuse ja mõju üle arutamine, 3. Nõuandmine, 4. Privaatsus, 5. Töötaja huvide rõhutamine, 6. Suhtlemiskäikudes Täiskasvanu mina-tasandi kasutamine. Ei tohi unustada kiitmise/laitmise kuldreeglit: kiita tohib ka teiste juuresolekul, laita ja anda negatiivset tagasisidet laiemalt ainult nelja silma all! Tabel 17. Suhtlemiskanalite omadused ja kulud. SUHTLEMISKANALITE OMADUSED JA KULUD Kanal Kiirus Tagasiside Säilitamise Ametlikkus võimalikkus võimalikkus ·Mitteametlik vestlus Kiire suur puudub mitteametlik ·Telefonivestlus Kiire keskmine puudub mitteametlik
Kliendisuhete juhtimine kas- vas välja müügi automatiseerimisest seoses elektroonilise andmevahetuse kasutuselevõtmise ja elekt- roonilise kaubanduse arenguga. Kliendisuhete juhtimise üks eesmärke on anda kliendile võimalus suhelda ettevõttega kõigi võimalike suhtlemiskanalite kaudu (telefon, veeb, elektronpost, EDI, on- line ühendused jne), saada garanteeritud kvaliteediga teenust ning hoida samal ajal kokku kulusid. Sedamööda, kuidas areneb ja täiustub infokommunikatsioonitehnoloogia, jäävad taga- plaanile kliendi ja tarnija vahelised personaalsed suhted. Igapäevane suhtlemine toimub üha enam
annaabi.ee 
