Rääkida kohalikus keeles lingvistilises ja sisulises mõttes Positsioneerida globaalse lokaalse firmana rõhutada sidet kohaliku turuga Hoolida kohalikust kogukonnast kuulata sihtrühmade seisukohti Anda panus ühiskonna arengusse toetuste ja sponsorluse kaudu · Integreeritud TK eesmärgid 8.2 ITK eesmärk on luua terviklik pilt firmast, kaubamärgist, tootest ja teenusest. 1) TK promotsioonielementide ühtlustamine ja õige suhtestamine reklaam promotsioon e müügiedendus otsemüük PR üritusturundus 2) TK mittepromotsioonielementidest ühesuguse sõnumi edastamine toode disain 4 pakend hind müügikoht · Integreeritud koostöö 8.6 Reklaamifirma korporatiivse brändi kujundamine (reklaamikampaania, infomaterjalide
püüeldes omaenda ja tegelase psüühika kokkusulamise poole. Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt. · Brecht rolli näitamine: näitleja ei tohi tegelaskujuga hingeliselt kokku sulada, vaid peab rolli teadlikult näitama; ta on kogu aeg teadlik publiku juuresolekust ning sellest, et tema tegevus on mäng; tema isiklikud tunded ei segune tegelase omadega.
Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt. · Brecht - rolli näitamine: näitleja ei tohi tegelaskujuga hingeliselt kokku sulada, vaid peab rolli teadlikult näitama; ta on kogu aeg teadlik publiku juuresolekust ning sellest, et tema tegevus on mäng; tema
Näitlejaloomingus väga tähtis alateadvus. Tegelaskuju loomiseks kasutab näitleja isiklikke elukogemusi ning leiab tundemälust vajalikud emotsioonid ja seisundid. Sellest materjalist ehitab ta üles oma tegelase sisetegevuse; roll elatakse läbi seesmiselt ja kehastatakse väliselt. Rolli terviklikkuse tagab läbiv tegevus. Oluline on ansamblimäng ehk oma tegelase pidev suhtestamine teiste tegelastega. Stanislavski tähtsustas realistlikku ja psühholoogiliselt põhjendatud näitlemist. Näitleja peab saavutama tõetunde ning käituma laval loomulikult ja veenvalt. · Brecht rolli näitamine: näitleja ei tohi tegelaskujuga hingeliselt kokku sulada, vaid peab rolli teadlikult näitama; ta on kogu aeg teadlik publiku juuresolekust ning sellest, et tema tegevus on mäng; tema isiklikud tunded ei segune tegelase
kindlapiirilisi ja isegi geomeetrilisi kujundeid, erinevad oluliselt sõjaeelsest geomeetrilisest abstraktsionismist (konstruktivismist). Konstuktivistid (nt. Mondrian ) nägid oma teoste peamist väärtust pildi elementide omavahelises suhtestamises, s.o. kompositsiooni loomises. Ameerika ,,värviväljade" maalijad ütlesid kompositsiooni traditsioonist aga teadlikult lahti. Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne". Siiski polnud USA kunstis selletaoline stiil tekkinud äkki ja tühjale kohale. Mitmed jooned ja arengutendentsid eelmiste aastakümnete kunstis olid 60-ndate aastate alguses kohtunud ja võimendunud. Näiteks oli ühtsusetaotlus ja euroopalikest kompositsioonipõhimõtetest loobumine avaldunud nn
Promotsiooni tõuke strateegia Promotsiooni tõmbe strateegia Integreeritud turunduskommunikatsioon (ITK) ... on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate promotsioonivormide reklaam, müügitoetus, isiklik müük ja suhtekorralduse kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon) ... eesmärk on erinevate sõnumite ühtlustamine ja õige suhtestamine ITK sõnumid Kontrollitavad sõnumid: 4P, promotsioonivormid, Visuaalne ja verbaalne identiteet Kontrollimatud sõnumid: Konkurendi 4P, Konkurendi promotsioonivormid, Vahendajate "käitumine", WOM, Meedia; Tarbija kogemus ITK kasu seisneb:kanalites olevates sõnumite ühtsuses, efektiivses kommunikatsioonis (raha säästmises) ja kliendilojaalsuse kujundamises. Integreeritud lähenemine on tõhus, kuna sel moel jääb sõnum sihtgruppidele paremini meelde ja kinnistub kordamise tulemusena.
kujundeid, erinevad oluliselt sõjaeelsest geomeetrilisest abstraktsionismist (konstruktivismist). Konstuktivistid (nt. Mondrian ) nägid oma teoste peamist väärtust pildi elementide omavahelises suhtestamises, s.o. kompositsiooni loomises. Ameerika ,,värviväljade" maalijad ütlesid kompositsiooni traditsioonist aga teadlikult lahti. Nende ideid väljendas kunstikriitik ja minimalist Donald Judd: ,,Osade suhtestamine tähendab terviku unustamist. Parem on, kui pildil polegi mingeid osi, või kui, siis üksikud. Suurim probleem on säilitada tervikliku asja tunne". Siiski polnud USA kunstis selletaoline stiil tekkinud äkki ja tühjale kohale. Mitmed jooned ja arengutendentsid eelmiste aastakümnete kunstis olid 60-ndate aastate alguses kohtunud ja võimendunud. Näiteks oli ühtsusetaotlus ja euroopalikest kompositsioonipõhimõtetest loobumine avaldunud nn
kujunemine selline, mis on eetiline ja selle läbi leitakse inimeste jaoks parim lahendus (konkreetne aeg, konkreetne ruum). Õiguslike otsustuste langetamisel ei tohiks jätta ka kõrvale mõtet isikute kokkukuuluvusest. Loogilised meetodid: terminoloogiline meetod Sõnastamine (terminoloogiline meetod) on loogilis-tehniline meetod: väljendi iseloomu selgitamine termini vajalikkuse tuvastamiseks, mõiste määratlus loogikareeglite alusel: termini suhtestamine üldmõistega, mõiste mahu määramine jne, mõistele lühikese sõnalise vormi andmine, mõiste liigi arendamine iseseisvaks soomõisteks (üldistav mõiste, kategooria e. liik). Termineid vajatakse igas süsteemis lisaks definitsioonidele ja mõistetele. Termin hõlmab mõistet, olles maksimaalselt lühike keelemärk mingi mõiste tähistamiseks. Termin ei või olla meelevaldne, sest siis ei oleks võimalik selle abil mõista väljendatavat mõistet. Termini