Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on protsessialgataja, -käivitaja, ka -lõpetaja. Miks ikkagi suhkur? Võib ju kriitiliselt väita, et on kuritegelik kasutada neli tonni suhkrut kunstiprojektiks, kui maailmas inimesed nälgivad. Samas on suhkrutarbimine ning ka ülekaalulisus arenenud Lääne ühiskonnas viimasel ajal tublisti kasvanud. Minu arvamus Käisin 17. detsembril 2010 Kunstihoone Galeriis vaatamas mainitud näitust. See oli midagi hoopis teistsugust. Olen kindel , et see on üks enda väljendamise kõige äärmuslikemaid viies. Väga raske oli suhkrukuubikutes näha midagi sügavamat. Olin alguses päris kindel, et see ei ole kunstinäitus vaid mingisugune füüsikaline eksperiment. Selleks, et midagi üldse aru saada
5)Suhkur Suhkrud kui looduslik energiaallikas on organismile kahtlemata vajalik. Kuid neid on tarvis vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Piirata tuleb eelkõige just lisatavate suhkrute hulka, kuna neid sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti ,,tühja energiat" - annavad küll palju energiat, kuid sisaldavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on palju suhkrut sisaldavad tooted ka rasvarikkad. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrutega liialdamine on ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke põhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ning diabeeti haigestumise riski. 6). Sool Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Naatriumi on organismile kindlasti vaja, kuid reeglina saadakse seda soovitatavast palju rohkem ja soola tarbimist tuleb piirata.
pole tõestatud ning suhkru maksustamine Eestis tooks pigem kahju kui kasu. Toiduliit rõhutab, et suhkru tarbimise ning elanikkonna rasvumisprotsendi vaheline seos pole piisavalt tugev, et selle põhjal maks kehtestada; sageli pole suhkru tarbimine ning elanike ülekaalulisuse määr sugugi kooskõlas. Toiduliit ei näe probleemi keskmes mitte suhkrut, vaid inimeste tarbimisharjumusi. Suhkur iseenesest pole halb, aga elanike vähene liikumine, liigne suhkrutarbimine ning ühekülgne toidusedel on see, mille tõttu on Eesti elanike tervisenäitajad halvenenud. Siinkohal on Toiduliit toonud esile, et paljudes teistes riikides pole just meetodi kaheldava efektiivsuse tõttu magusamaksu kehtestatud või on see seetõttu kasutuselt võetud. Toiduliit väidab, et suhkrumaksu näol on tegemist mugavusmaksuga, mille abil loob Eesti kuvandi, et probleemiga tegeletakse ning seeläbi saab WHO-lt nii-öelda plusspunkte, tegelikkuses aga probleem ei laheneks
kahtlemata vajalik, kuid seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. SAHHAROOS Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. GLÜKOOS Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende
väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkrud võib jagada looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. · Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos,
koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame- veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. 8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda. 9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk
hädavajalik komponent. Toiduga on vaja saada 150–200 mg kolesterooli päevas. Soovitatav oleks, et päevane toiduga saadav kolesterool ei ületaks 300 mg. Lühiajaline toidust saadav liigne kolesterool pole ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere üldkolesterooli hulka mõjutab liigne toiduenergia, toidu kõrge küllastunud rasvhapete sisaldus, vähene letsitiini ja kiudainete hulk ning liigne suhkrutarbimine. Letsitiini vähesus organismis põhjustab rasvade ainevahetushäireid: rasvumine kiireneb, kolesteroolitase tõuseb ning mälu ja keskendumisvõime langevad. Letsitiini leidub munakollases, piimas ja sojatoodetes. Südamehaiguste riski seostatakse LDL- ja HDL-kolesterooli suhtega veres. Kui küllastunud rasvhapped tõstavad n-ö halva LDL-kolesterooli taset veres ja Ω-6 rasvhapped langetavad seda, siis HDL-kolesterooli ehk nn hea kolesterooli taseme tõusuga seostatakse Ω-3 rasvhappeid.
seda vaid väikeses koguses. Enamik inimesi sööb suhkrut liiga palju. Organism vajab suhkrut mitte rohkem kui 90 g ehk 18% päevasest toiduenergiast. Piirata tuleb eelkõige just lisatava suhkru hulka, kuna seda sisaldavad toidud (kondiitritooted, karastusjoogid jms) annavad tihti n-ö tühja energiat – st need sisaldavad küll palju energiat, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid. Sageli on rohkelt suhkrut sisaldavates toodetes ka palju rasva. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski. Suhkrud jagunevad looduslikult esinevateks ja lisatavateks suhkruteks. Looduslikult esinevad suhkrud näiteks puuviljades, köögiviljades, piimas ja mees. Lisatavad suhkrud on aga need, mida toidutööstuses pannakse juurde karastusjookidesse, kondiitritoodetesse jms, või need, mida
Kõrge vererõhk võib samuti tuua esile probleeme just selles näopiirkonnas. ·Põsesarnad on seotud kopsudega. Tegemist võib olla erinevate hingamisteede probleemidega nagu näiteks astma, aga ka õhusaaste ja suitsetamine mõjutavad naha olukorda selles piirkonnas. ·Mõlemad põsed on seotud kopsude ja neerudega. Suitsetamine, kehv seedimine ja muud kõhuprobleemid, stress, halvad toitumisharjumused, sealjuures üleliigne suhkrutarbimine, mõjuvad põskedele halvasti. ·Suu ja lõuaga on seotud magu. Siis kui akne esineb nendes piirkondades, on inimese söögisedel liiga rasvane, suhkrune ja tarbitakse liialt kofeiini või alkoholi. ·Lõuajoon ja kael on seotud hormoonidega. Sellisel juhul võib keha võidelda peale hormonaalsete muutuste ka bakterite või stressiga. Keskkonna, dieedi või elustiili muutus võivad samuti kajastuda selles näopiirkonnas ja kaelal. (Koppelmann, 2015)
annaabi.ee 
