Puritaanlaste Massachusettsi koloonia Sõda kolonistide ja pequot indiaanlaste vahel (pequoti sõda) Uus-Hollqandi kolooniad Inglaste valduses Retk mööda Mississippi jõge Louis Joilet' ja Jacques Marguette'i juhtimisel "Kuningas Philipi" sõda Nathaniel Balconi mäss Uus-Inglismaa dominioomi välja kuulutmaine Kuulus revolutsioon Briti Põhja-Ameerika kolooniates Salmei nõiaprotsessi algus Suur ärkamine Prantsuse ja indiaani sõdade algus Seitsmeaastase sõja algus Pariisi rahu Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping
maa kurss on vabariik. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. (Kõige rohkem kolooniaid olid Prantsusmaal- Kanada ja Uus-Pr.maa alad) Seitsemaastane sõda, kui sõda, mis lõi Ameerika Ühendriigid. Inglise kolooniate iseteadvus- ja seisvus kasvas märgatavalt. London vaatas Ameerikale ikka, kui koloniaalalale. 1760- tüli ümberasumise õiguse üle.-> Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalati piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 „Bostoni veresaun”, Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja „Bostoni teejoomine”). 1763 Pontiac’i ülestõus- inglimaa ei tahtnud rohkem konflikte indiaanlastega ja keelas kolooniatele Apalatši mäestukust lääne poole liikumist. Kolonialistidel oli surve. Kehtestati järjest uusi monopole ja makse. 1764 Suhkruseadus, 1765-armee ülalpidamisemaks, 1765- templimaksusseadus, ajalehed maksustati jne. 1766
Inglismaa sai endale Prantsusmaa konoliaalmaad. Sellest tulid uued konfliktid. Inglise sõdurid majutati kohalike konolialistide. juurde. Asunikel keelati lääne poolsete alade hõivamine. Hakati nõudma suuremaid makse Inglismaa kasuks. 1764 suhkruseadus 1765 ametlikud dokumendid olid maksustatud (tempelmaksud) Kohalikud hakkasid selle peale boikoteerima tühistati tempelmaks. Kolooniad kuulutasid end iseseisvaks 1776. aastal 4. juulil. ,,Rahval on õigus üles tõusta ja määrata oma saatus. Inimesel on õigus elule, vabadusele, võrdsusele." 1775-83 Iseseisvussõda; patrioodid vs. Inglise keskvõim (armee, lojalistid). Inglise parlamendil ja valitsusel olnuks võimalus kolooniate iseseisvumist vältida. Osa 14, poolt/vastu väited.
..* Kolooniate haldamis ja kaitsekulutused olid suurenenud, seetõttu nende kulude katmises pidid Inglismaa arvates osalema ka kolooniad. Järelikult tuli neilt nõuda rohkem makse. Näiteks tekitas probleeme tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele (nt koolitunnistuse kättesaamiseks paberil pidi maksma). See küll tühistati mõne aja pärast, kuid ometigi rõhutas parlament, et temal on õigus kolooniaid maksustada. Veel üks näida on suhkruseadus Inglismaa lubas Ameerikasse suhkrut sisse vedada ainult Inglismaa valdustest (kuigi Prantsusmaa valdustest oleks see odavam ja kiirem olnud). Tekkis salakaubandus, kuid Inglismaal olid piisavad vahendid selle ohjes hoidmiseks. PÕHILINE PROBLEEM oligi: Kas inglise parlamendil, kus pole kolooniate esindajaid, on õigus kolooniate elanikke maksustada? 1774. aastal kogunes esimene kontinentaalkongress. Kohal olid kõigi 13 koloonia
(Inglise parlamendi) heaks ! Maksutüli ideeline alus · SB pm-i kehtestas inglise parlament ameerika kolooniate elanikele uusi makse · Probleem: ameeriklaste arvates olid uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased ei olnud esindatud inglise parlamendis · Ameeriklaste tõlgendus: Uusi makse võisid PA kolooniatele kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud · Põhimõte: No taxation without representation · Sugar Act = Suhkruseadus (välismaalt, lääne india saartelt pärit rummi tooraine melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid SB Ida-Indist); kaudne maks · 1765 Stamp act = Tempelmaks: riigilõiv, dokumendid, ajalehed maksumärgistati ja esimene SB parlamendi kehtestatud otsene maks ameerikalastele, kehtis ka SB-s · SB motiiviks oma PA viibiva sõjaväe rahastamine (ohvitseridele töö kindlustamine)
parlamendis. Pärast 7-aastast sõda (1756 - 1763) teravnesid suhted -> enamik sõjategevusest toimus Euroopas, aga osaliselt puudutas ka Ameerikat. Inglismaa vallutas ära Prantsusmaa alad Põhja-Ameerikas (Kanada ja osa Louisianast). Sõda oli Inglismaa jaoks kulukas -> tuli tõsta makse. Parlament kehtestas erinevaid makse (tempelmaksuseadus spetsiaalne maks ametlikele dokumentidele ja ajalehtedele; suhkruseadus Ameeriklastel lubati suhkrut osta vaid Inglise kolooniatest, mis oli Hispaania ja Prantsusmaa suhkruga võrreldes kallim; keelati asumine prantslaste poolt vallutatud läänepoolsetele aladele), mille vastu kolooniad olid. Peale sõda ei viidud Inglise vägesid välja, vaid majutati elanike juurde. Vaidlus viis 1775. - 1783. aastani toimunud Iseseisvussõjani (lahkulöömine) 4. juulil 1776. Aastal tuli kokku teine Kontinentaal kongress ja võeti vastu
Maksuvaidlus · SB peaministri algatusel kehtestab SB parlament SB Ameerika kolonistidele uusi makse · Probleem: ameeriklaste arvates on uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased pole esindatud SB parlamendis · Ameeriklased: uusi makse võivad kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud. · Põhimõte: ,, No taxation without representation" Uued Maksud · 1764 Sugar act = Suhkruseadus (salakaubanduse tõkestamiseks) · 1765 Stamp Act = tempelmaks (riigilõiv kehtus ja SB-s): kaebekiri SB-sse · Ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse (9 koloonia resolutsioon Nys 1765) · Tempelmaks tühistatakse 1766 Maksuvaidluse poliitiline mõju · 1767 Townshend acts = Uued tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine) · Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine · Maksuvaidlus jätkub, sest SB vajab raha
valitsused ebastabiilsed. 1879-87 Jules Grévy , järgib ,,sisemise kogumise" poliitikat, siitpeale moodustab kabinette parlament, vastavalt enamusele saadikutekojas. Ameerika Ühendriikide iseseisvumine ja USA 19. sajandil Seitsmeaastase sõja tulemused. Oli muidugi see, et Ameerika kolooniad jäid Inglismaa alla ja Prantsmaa kaotas oma kontinendi kolooniad. Inglismaa poliitika Ameerika 13 koloonia suunal (Apalatsi piir, Suhkruseadus, Majutusseadus ja Tempelmaksuseadus, 1766. a deklaratsioon, Townshendi aktid, 1770 ,,Bostoni veresaun", Samuel Adams, 1773. a Tea Act ja ,,Bostoni teejoomine"). Apalatsi piir- kehtestati piir 1763, kus ei lubatud koloniaalistidel lääne poole liikuda. 1764 Sugar Act reguleeriti melissi sissevedu. Briti valitsus üritas soodustada melissi enda koloniaalvaldustes, mitte Prm omades. Senised kaubandussidemed katkesid. 1765 Quartering Act majutuskohustus
annaabi.ee 
