Teine grupp on kunstivaatlejad, kes on selle tarbijad otseselt ning teadlikult valinud oma elus sellist võimalust kasutada. Neid on kergem tabada lootuses, et just nemad on need, kes saavad läbi taiese selle maagilise puudutuse kätte mida kunstnik on püüdnud edasi anda. Paljuski oleneb aga selle inimgrupi maailmavaatelistest erisustest ja nüanssidest millega elu neid rikastanud on ning kas need ühtivad mingilgi määral kunstniku omaga kelle töid vaadeldakse ja kogetakse. Kuidas suhestutakse kogemuspõhiselt nähtavasse. Kunstnik on läbi aegade ikkagi kajastanud seda keskkonda, milles ta viibib ning mida ta kogeb ja kellega kokku juhtub puutuma ning kuidas on elus kaardid kätte jagatud. Tema töö on peegeldus ühiskonnale ja vaatleja asi on tabada just seda mida kunstnik on soovinud öelda, väljendada. See ei ole ajas muutunud. See ongi see vajalik puudutus igal kunstniku tööl. Teiselt poolt võib tajuda inimestes kunstihirmu. Kõik tahaksid siiski kunsti õigesti mõista,
psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost: Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. Psüühika saab jaotada osadeks: (* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste teaduslike teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest.
meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Mittebiooloogilist käitumist eristab bioloogilisest organismi individuaalse kogemuse organiseerimisvõime. Psüühika saab jaotada osadeks: * Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa! * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem *Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teaduses uuritakse seda, mida organismid meeleorganitega ei taju. Et vahet teha, kas teadmine on teaduslik või mitte, on vaja tõestust, meetodit kuidas protsess
Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) 9 Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. 10 Psüühika saab jaotada osadeks: (* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse – see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem 11 II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest.
olukorra või tegevuse kohta. Milleks skeeme ja stsenaariumeid kasutatakse ning kuidas nad omandatakse? - Neile toetumine annab aega uute, ootamatute aspektide nägemiseks - Aitavad keerukamates olukordades järeldusi teha - Soodustavad teatud detailide meenutamist Omandamine - Induktiivne lähenemine – omandamine toimub teiste teadmiste põhjal kui mitmendat korda märgatakse samas olukorras sarnasusi - Normani&Rumelhari teooria: omandamine (uus asi suhestutakse vanasse skeemi ja lisatakse teadmistesse), täpsustamine (läbi kogemuse täpsustatakse skeemi), ümberstruktureerimine (luuaksu uusi skeeme kas analoogia või skeemi-induktsioonide põhjal. Keel Millised on keele omadused? Kuidas saab keel samal ajal olla loov ja struktureeritud? Struktureeritud on süntaks ehk grammatika mis näitab ette kuidas saab lauseid moodustada. Loov selles mõttes, et kuidas sõnu lausesse seada, kombinatsioone on lugematu arv.
iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata. Liikumisest, liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks. Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega. NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on midagi enamat kui lihtsalt keha ja instrument? Nii tantsustiil kui ka tantsija stiil (omapära) on võtmeelementideks töö identiteedi määramisel ja saavutamisel. Tants ja isiksus koos liikumiskeelega (tekstiga) teevad etendusest selle, mis ta on
õitseng Sassatelli 2007: 44 Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika Üheks oluliseks teemaks, mis tarbimiskultuuri juures ikka ja jälle erineva nurga alt jutuks tuleb, on tarbija suhe tarbekaupadesse tema ratsionaalsuste (NB mitmus) seisukohalt. See tähendab teisipidi öeldes, tarbija agentsuse analüüsimist: kuidas saadakse aru sellest, mismoodi suhestutakse asjade maailmaga. Missugune toimija on tarbija? Siinkohal vaadatakse selliseid teemasid nagu erinevad ratsionaalsuse/irratsionaalsuse, eriti majandusliku ratsionaalsuse vahekord; mood - kas tarbija on looja või ohver; kommunikatsiooni läbi asjade. Üldiselt võib öelda, et lineaarsuse ja struktureerituse asemel on tänapäeva tarbimispraktikad rohkem avatud ja konteksti-spetsiifilised, kui instrumentaalne ratsionaalsus pakub